WHO surve all – USA jurist hoiatab Euroopa Parlamenti ülemaailmse tervishoiudiktaadi eest

USA juristi Leigh Littlejohni hiljutine kõne tekitas Euroopa Parlamendis elevust. Ta kõneles Anti-Globalist Internationali asutaja ja presidendina, Suveräänsuskoalitsiooni kaasasutajana ja Vaktsineerimispasside Peatamise Töörühma kaasasutajana.
Juristina, kes on aastaid tegelenud rahvusvaheliste terviselepingute, digitaalse jälgimise ja riikliku suveräänsuse küsimustega, pöördus Littlejohn parlamendiliikmete poole terava hoiatusega:

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) uus pandeemialeping võib tähistada tehnokraatliku kontrolli globaalse ajastu algust – “laborilekete, digitaalse jälgimise ja Hiina-stiilis sotsiaalse kontrolli maailma”.

Otse video juurde saksakeelsete subtiitritega:

„Krooniliste laborilekete ja digitaalse kontrolli ajastu?“

Littlejohn hoiatas, et WHO kavandatud reformid, sealhulgas pandeemialeping ja muudetud rahvusvahelised tervise-eeskirjad (IHR), ulatuvad rahvatervise valdkonnast palju kaugemale.

Ta kritiseeris eriti kavandatavat patogeenidele juurdepääsu ja hüvede jagamise süsteemi (PABSS), mille eesmärk on tulevikus reguleerida patogeenide ja geneetilise järjestuse andmete ülemaailmset vahetust – ametlikult vaktsiinide ja ravimeetodite kiiremaks väljatöötamiseks.

„See süsteem annab maailma kõige ohtlikumad patogeenid farmaatsiatööstuse mõju all olevate valimata bürokraatide kätte,“ selgitas ta.

See suurendab laboriõnnetuste, bioterrorirünnakute ja avaliku kontrolli alt väljas olevatest kesksetest osalejatest sõltuvuse ohtu .

Riskantsele uurimistööle piiranguid pole

Veel üks kriitikaväärt punkt: lepingu eelnõus puuduvad selged piirangud nn funktsiooni suurendamise uuringutele – see tähendab patogeenide sihipärasele muutmisele, et muuta need nakkavamaks või surmavamaks.

„Kuidas see peaks inimkonna tervist teenima?“ küsis Littlejohn.

Ta hoiatas, et sellised katsed võivad tulevaste pandeemiate teket pigem soodustada kui ära hoida. Üksikasjad on peidetud seni avaldamata lisasse – läbipaistvuse puudumist nimetas ta “vastutustundetuks”.

Tsensuur tervise nimel

Eriti murettekitav on lepinguosaliste riikide kavandatav kohustus

“Desinformatsiooni ja väärinformatsiooni ennetamiseks.”

Littlejohn rõhutas, et see läheb kaugemale pelgalt sisu kustutamisest:

„See tähendab eriarvamuste eelnevat mahasurumist – näiteks selle konverentsi ajal.“

COVID-19 pandeemia ajal selgus, et igasugune teaduslik kriitika või skeptitsism vaktsiinide suhtes tembeldati kiiresti “desinformatsiooniks”. Littlejohn väidab, et see on sõnavabaduse õiguse otsene rikkumine.

Digitaalne identiteet kui ligipääs elule

Tema kõne teine ​​teema: kavandatud digitaalsed tervisedokumendid, mis kavatsetakse kasutusele võtta WHO eeskirjade alusel.
Ta näeb neid eelkäijana globaalsele digitaalsele identiteedile, mida propageerib Maailma Majandusfoorum (WEF).

„Digitaalne ID oleks vajalik tervishoiuteenustele, pangakontodele, reisimisele või sotsiaalmeediale juurdepääsuks – lühidalt öeldes, et oleks lubatud elada.“

Littlejohni sõnul toob see käeulatusse Hiina mudelil põhineva süsteemi – globaalse sotsiaalse krediidi mehhanismi, mis premeerib või sanktsioneerib üksikisikute käitumist.

Üleskutse parlamendiliikmetele

Kokkuvõtteks rõhutas Littlejohn, et lepingut ja PABSS-süsteemi pole veel lõplikult vastu võetud.

„Kui riigid selle vastu hääletavad, siis seda ei rakendata,“ ütles ta.
„Rääkige minuga pärast seda kohtumist – veel pole hilja.“

Tema esinemine lõppes nii aplausi kui ka rahutustega – märk sellest, et WHO lepingu üle peetav arutelu võib poliitilisi rinnetegusid muuta.

Kokkuvõte: vabadus või turvalisus – petlik valik

Littlejohni kõne Euroopa Parlamendis oli enamat kui lihtsalt juriidiline vastuväide – see oli äratuskell.
Põhiküsimus on nüüd see, kas Euroopa on valmis andma tervishoiupoliitika globaalsetesse kätesse ilma demokraatliku järelevalve, läbipaistvuse ja selgete piirideta.

Sest kui tervise kaitsmisest saab ettekääne jälitustegevuseks, tsensuuriks ja võimu koondamiseks, võib ravi olla ohtlikum kui haigus ise.