Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Lõuna-Korea ja veel kaheksa riiki käivitasid kolmapäeval uue mehhanismi, et jälgida Põhja-Korea vastaste sanktsioonide jõustamist.
Hiina jäi toona ÜRO hääletusel erapooletuks.
Kim käivitas MSMT Soulis ühisel pressikonverentsil USA asevälisministri Kurt Campbelli, Jaapani asevälisministri Masataka Okano ning Austraalia, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hollandi, Uus-Meremaa ja Ühendkuningriigi suursaadikutega.
Rääkides kiireloomulisest vajadusest asendada sanktsioonide jälgimiseks nüüdseks hääbunud ÜRO režiim, ütles Kim, et Põhja-Korea rikub jätkuvalt sanktsioone.
“Seega mõtlesime, et me ei tohiks kauem viivitada ja peaksime lünga kiiresti täitma,” ütles ta.
Ta lisas, et MSMT on avatud kõigile riikidele, kes on valmis aitama tagada sanktsioonide rakendamist, samas kui liitlased jätkavad jõupingutusi ÜRO skeemi taastamiseks.
Campbell ütles konverentsil, et Venemaa vetot mõjutas tõenäoliselt sõjatehnika ja laskemoona ebaseaduslik hankimine Põhja-Koreast Ukraina sõja jaoks, nagu märkis ÜRO paneeli varasem aruanne.
MSMT-st rääkides ütles Campbell: “Potentsiaal, et see on suur jõupingutus Põhja-Korea sammude jälgimisel ja vastutusele võtmisel mitmesuguste provokatiivsete meetmete puhul, on reaalne ja me ootame, et see kujuneks välja eelolevatel kuudel ja aastatel.”
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles kolmapäeval oma parlamendiga kõneldes, et Põhja-Korea töötajate hulka kuuluvad nii tehasetöölised kui ka sõdurid.
“Tegelikult on see teise riigi osalemine sõjas Ukraina vastu Venemaa poolel,” ütles ta.
Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja Sean Savett ütles teisipäeval süüdistust kommenteerides, et kui Põhja-Korea saadaks väed Ukrainasse, tähendaks see Põhja-Korea ja Venemaa kaitsesuhete olulist kasvu ning “näitaks Venemaa jaoks uut meeleheite taset, kuna see kannatab jätkuvalt märkimisväärseid kaotusi”.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov lükkas varem tagasi väite, et Põhja-Korea väed on võidelnud Venemaa eest Ukraina vastu, nimetades seda “libauudiseks”. Moskva ja Pyongyang on eitanud relvatarneid, kuid on öelnud, et tugevdavad sõjalisi sidemeid, mis võivad hõlmata ka ühisõppusi.
Soulis süüdistuste kohta küsitud Campbell ütles, et on olnud märke Põhja-Korea tõhustatud materiaalsest toetusest Venemaale, sealhulgas suurtükimürskudest ja rakettidest ning USA hindab endiselt teateid Põhja-Korea personali osalemise kohta sõjas.
Pressikonverentsil mõistsid liitlasriigid Põhja-Korea hukka ka pingete eskaleerumise eest lõunanaabriga.
“Oleme Põhja-Korea karmilt hukka mõistnud jätkuvate tuuma- ja raketiähvarduste eest, Korea-siseste maanteede ja raudteede õhkulaskmise eest, lõunapiiri blokeerimise eest ning väite eest, et Lõuna-Korea on saatnud drooni Põhja-Koreasse imbuma, suurendades samal ajal pingeid kahe riigi vahel,” ütles Kim.
Lõuna-Korea ühiste staabiülemate sõnul puhus Põhja-Korea õhku osi maanteedest ja raudteedest, mis ühendavad kahte riiki, mis asuvad tema enda piirides.
