USA ja Ühendkuningriigi relvajõud korraldasid neljapäeval Austraalia, Kanada, Hollandi ja Bahreini toetusel Jeemenis õhurünnakud Iraani toetatud al-Houthi mässuliste vastu.
President Joe Biden ütles, et andis korralduse rünnakuteks vastuseks al-Houthi mässuliste enneolematutele ja eskaleeruvatele rünnakutele USA ja rahvusvahelistele merelaevadele Punasel merel, mis on üks maailma olulisemaid kaubalaevanduse veeteid.
Kõrgem administratsiooni ametnik ütles neljapäeva õhtul, et rünnakud olid suunatud konkreetselt al-Houthi rakettide, radarite ja mehitamata õhusõidukite võimetele, et häirida ja halvendada nende võimet ohustada ülemaailmset kaubandust ja meresõiduvabadust laevaliikluses.
“See oli märkimisväärne tegevus,” ütles kõrgem administratsiooni ametnik, lisades, et see viidi läbi kõigi kavatsuste ja ootustega, et vähendada märkimisväärselt al-Houthi mässuliste võimet käivitada seda tüüpi rünnakuid, mida nad on viimastel nädalatel läbi viinud.
USA ja Ühendkuningriigi rünnakud al-Houthi kontrolli all olevatele rajatistele Jeemenis said kõrgema sõjaväeohvitseri sõnul “mitteoperatiivset toetust” Austraaliast, Kanadast, Hollandist ja Bahreinist, kelle sõnul ei olnud streigid suunatud Jeemeni tsiviilisikute vastu.
“Võin teile veel kord rõhutada, et need sihtmärgid valiti väga konkreetselt tagatise kahjustamise riski minimeerimiseks. Me ei võtnud absoluutselt sihikule tsiviilelanikkonna keskusi. Me läksime täppislaskemoonaga väga spetsiifiliste võimete ja väga konkreetsete asukohtade järele,” ütles kõrgem sõjaväelane.
Al-Houthi mässuliste rünnakud, mis algasid novembri keskel, on mõjutanud enam kui 50 riigi rahvusvahelist kaubalaevandust ja on viimastel päevadel eskaleerunud, hõlmates Ameerika laevade otsest sihtmärgiks seadmist.
9.jaanuaril sattusid Ameerika laevad otsese rünnaku alla al-Houthi rühmituse seni suurimas rünnakus, mis hõlmas ligi 20 drooni ja mitut raketti, mis lasti välja mitmes päästerõngas otse USA laevade vastu.
Selle rünnaku võitsid USA ja Ühendkuningriigi mereväed operatsiooni Prosperity Guardian juhtimisel, mis on enam kui 20 riigist koosnev koalitsioon, mis on pühendunud rahvusvahelise laevanduse kaitsmisele ja al-Houthi agressiooni tõkestamisele Punasel merel.
“Kui mitte selle kaitsemissiooni jaoks, pole meil kahtlust, et laevad oleksid tabanud, võib-olla isegi uppunud, sealhulgas ühel juhul reaktiivkütust täis kaubalaev,” ütles kõrgem administratsiooni ametnik.
President Biden ütles, et rahvusvahelise üldsuse reaktsioon al-Houthi rünnakutele on olnud “ühtne ja resoluutne”.
Rohkem kui 40 riiki ühendasid jõud al-Houthi ähvarduste hukkamõistmiseks ning 13 liitlast ja partnerit andsid 3.jaanuaril hoiatuse, milles kirjeldati tagajärgi, kui rünnakud ei lõpe.
ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 10.jaanuaril vastu resolutsiooni, milles nõutakse al-Houthi rünnakute lõpetamist kauba- ja kaubalaevade vastu. Tunde hiljem lubas al-Houthi rühmituse juht intensiivistada oma rünnakuid laevadele Punasel merel, Bab El-Mandabil ja Adeni lahel.
“Vastulöök mis tahes Ameerika streigile ei ole mitte ainult praeguse operatsiooni tasemel, mis hõlmas rohkem kui 24 drooni ja mitut raketti, vaid on suurem,” ütles Abdul Malik Al-Houthi neljapäeval.
Pärast 9.jaanuari rünnakut kutsus president Biden kokku oma riikliku julgeolekunõukogu koosoleku ja suunas kaitseminister Lloyd Austini rünnakuid läbi viima. Kõrgema administratsiooni ametniku sõnul kiitsid aktsiooni heaks riigid, kes ühinesid 3.jaanuari hoiatusavaldusega, sealhulgas Taani, Saksamaa, Uus-Meremaa ja Korea Vabariik.
Mõju ülemaailmsele kaubandusele
Viimastel nädalatel on kaubalaevade vastu suunatud rünnakute sagenemine Punasel merel kujutanud endast märkimisväärset ja vahetut ohtu maailmakaubandusele. Vaatamata pikematele purjetamisaegadele on lastisaatjad olnud sunnitud Punast merd vältima.
President ütles neljapäeval, et enam kui 2,000 laeva on ümber suunatud.
Igal aastal läbib Suessi kanalit umbes 19 000 laeva. Alates selle valmimisest 1869.aastal on veetee olnud üks maailma tähtsamaid kanaleid, mis ühendab Aasiat ja Euroopat.
Punane meri on Suessi kanali ainus lõunapoolne sisenemispunkt.
Paljud usuvad, et al-Houthi mässuliste tegevus rahvusvaheliste laevateede häirimisel ei ole ainult sõjategevus, vaid ka rünnak maailmamajanduse vastu.
Kõrgem administratsiooni ametnik lükkas tagasi al-Houthi mässuliste väite, et nende rünnakud on vastus käimasolevale Iisraeli ja Hamasi konfliktile ning on tegelikult seotud maailmakaubanduse häirimisega.
“See on küsimus ülemaailmsest kaubandusest, meresõiduvabadusest ning ohtudest kaubalaevadele ja rahvusvahelistele veeteedele,” ütles kõrgem administratsiooni ametnik.
“Al-Houthi rühmitused väidavad, et nende rünnakud sõja- ja tsiviillaevadele on kuidagi seotud käimasoleva konfliktiga Gazas. See on täiesti alusetu ja ebaseaduslik … Nad tulistavad valimatult globaalsete sidemetega laevade pihta.”
Punase mere transiidi katkemine nõuaks pikemaid marsruute ümber Aafrika, peamiselt Hea Lootuse neeme kaudu. Rünnakute vältimiseks on mõned maailma parimad nafta- ja laevandusettevõtted, sealhulgas Maersk, Hapag-Lloyd, MSC ja naftamagnaat BP, teatanud plaanist Punase mere marsruut vahele jätta.
Energiaturu andmepakkuja Vortexa andmetel võtavad näiteks Indiast Põhja-Euroopasse suunduvad liinid nüüd 24 päeva asemel 38 päeva, mis on 58 protsenti rohkem ning Vahemerelt Kagu-Aasiasse liinilt 23 päeva asemel kulub 40 päeva, mis on umbes 74 protsenti rohkem.
Mõju inflatsioonile
Tarneahela ekspertide sõnul avaldab marsruutide muutmine kohest mõju tarneahela tegevusele, põhjustades suuri häireid Euroopa ja Ameerika Ühendriikide tootjatele ja jaemüüjatele.
UCLA Andersoni juhtimiskooli professor Christopher Tang usub, et need rünnakud mõjutaksid USA majandust.
“Kuna Ameerika Ühendriigid nihutavad oma hankimise Hiinast eemale, veetakse suurem osa India ja Vietnami ekspordist Punase mere kaudu Suessi kanali kaudu. See episood käivitab järjekordse tarneahela katkestuse,” ütles ta detsembris intervjuus The Epoch Timesile.
“Ameerika Ühendriigid peavad suunama saatjad Indiast ja kõigist teistest Kagu-Aasia riikidest ümber Hea Lootuse neeme või Vaikse ookeani kaudu. Kulud tõusevad, nagu ka viivitus. See häire põhjustab hindade tõusu, mis kahjustab lähitulevikus USA majandust.”
Suessi kanal on ülemaailmse tarneahela kriitiline lämbumispunkt ning mis tahes märkimisväärne häire võib avaldada suurt mõju nafta ja muude toorainete hindadele, mis võib takistada president Bideni jõupingutusi inflatsiooni ohjeldamiseks.
Punase merega piirneb kuus riiki. Valge Maja andmetel läbib Punase mere ja Suessi kanalit ligi 10–15 protsenti maailmakaubandusest, 8 protsenti ülemaailmsest teraviljakaubandusest ja 12 protsenti ülemaailmsest merepõhja naftakaubandusest.
Kreeka, Hiina, Jaapani ja Saksa ettevõtetele kuuluvad laevad moodustavad 40–50 protsenti kogu Punase mere kaubatransiidist.
