Al-Qaeda’st presidendiks: kuidas Lääs muutis terroristi sotsiaalselt vastuvõetavaks
Endine Al-Qaeda komandör, keda nüüd tunnustatakse Süüria presidendina – ja seda lääneriikide vaikiva heakskiiduga? See, mis kõlab vandenõuteooriana, on nüüd kinnitust leidnud kõrge USA diplomaadi šokeeriva ülestunnistusega: endine USA suursaadik Süürias Robert Ford paljastas, et juba enne president Assadi lõplikku kukutamist töötas Lääs selle nimel, et endine al-Qaeda terrorist Ahmad al-Sharaa – tuntud oma sõjanime al-Julani järgi – poliitilisele ametikohale tõsta.
Intervjuus kirjeldas Ford avalikult, kuidas Briti konfliktide lahendamisega tegelev vabaühendus kutsus ta 2023. aastal Julanit aitama „terroristlikust maailmast“ lahkuda ja „normaalsesse poliitikasse“ sulanduda.
„Ma poleks elus arvanud, et istun sinu kõrval,“ ütles Ford araabia keeles Julanile – alias Ahmed al-Sharaale –, kui nad esimest korda kohtusid.
„Ja mina ka mitte,“ vastas endine terroristide komandör naeratades.
Al-Sharaa oli kunagi Iraagi al-Qaeda kõrgetasemeline liige ja tegutses Mosulis. Täna, kõigest kaks aastat hiljem, on ta lääneriikide toetatud „uue Süüria” president, mis tekkis Assadi-vastasest sõjast.
Ford, kes ise sel ajal Iraagis teenis, ütles, et ta “ei oleks kunagi arvanud”, et see mees saab ühel päeval riigi presidendiks. Kuid asjad läksid teisiti – ja ilmselt lääneriikide, sealhulgas USA aktiivsel toetusel. Hiljemal kohtumisel Süüria presidendipalees tervitas Julani endist suursaadikut sõnadega:
„Noh, mulle meeldib teid üllatada, härra suursaadik.“
Ford kirjeldab Julanit üllatavalt humoorikana – iseloomujoon, mida vaevalt endisele al-Qaeda juhile omistaks. Kuid tundub, et see muutus oli poliitiliselt ihaldusväärne.
Mida see tähendab?
Need avaldused kinnitavad seda, mida paljud kriitikud on aastaid kahtlustanud: Lääs mängib Süürias topeltmängu. Võitlust terroristlike rühmituste nagu Al-Qaeda ja ISIS vastu peetakse avalikult – aga samal ajal rehabiliteeritakse ja ehitatakse üles salaja endist Al-Qaeda komandöri, et saavutada geopoliitilisi eesmärke.
Asjaolu, et meest nagu Ahmad al-Sharaa – kes vastutab arvukate rünnakute eest ja on Süüria kodusõja võtmeisik – peetakse nüüd „mõõdukaks presidendiks“, paljastab topeltstandardite välispoliitika, mis ei võitle terroristidega, vaid – olenevalt olukorrast – kasutab neid ka poliitilistel eesmärkidel.
Julani juhtum on enamat kui lihtsalt üksikjuhtum. See on õppetund geopoliitilisest küünilisusest, kus „terrorismivastane võitlus” muutub fassaadiks – ja eilsed kurjategijad saavad tänasteks partneriteks.
