Avaleht Kõmu USA alustab Hormuzi väinas miinitõrjet “teenena” ülejäänud maailmale, samas kui Hormuzi väin...

USA alustab Hormuzi väinas miinitõrjet “teenena” ülejäänud maailmale, samas kui Hormuzi väin on keskne vaidluspunkt

USA alustab Hormuzi väinas miinitõrjet “teenena” ülejäänud maailmale, samas kui Hormuzi väin on läbirääkimistel endiselt keskne vaidluspunkt. Läbirääkimised on ebaõnnestunud, USA taandub ja edasised värskendused on tulekul

Tyler Durdeni poolt

Kokkuvõte:

  • CENTCOM kinnitab, et kaks miinitraalerit puhastavad väina; Iraan väidab, et on sõjalaevad tagasi saatnud.
  • President Trump kuulutab “väina puhastamise” alguse teeneks ülejäänud maailmale.
  • Rahuläbirääkimised Pakistanis algavad kaudselt Vance’i juhtimisel ning Iraani poolel – Ghalibafis, Arachchis – peaksid need homme jätkuma.
  • Laupäeval toimuvad Iisraeli uued rünnakud Liibanoni vastu, kusjuures Hezbollah toetab Pakistanis toimuvaid kõnelusi, kuid lükkab tagasi Iisraeliga otse sõlmitava “eraldi lepingu”.
  • Trump kõneluste ja võimalike suuremate tulevaste rünnakute kohta Iraani vastu: “Plaan B-d pole vaja, sest Iraani “sõjavägi on lüüa saanud”.

* * *

Läbirääkimised jätkuvad, Hormuz on endiselt keskne vaidluspunkt.

Iraani meedia väljendab läbirääkimiste edenemise suhtes ettevaatlikku optimismi.

Nad annavad aru edusammudest Liibanoni relvarahu rakendamisel, tehnilistest läbirääkimistest, mis ulatusid üldistest avaldustest kaugemale, ja nüüd ka mustandite vahetamisest, et kõik edusammud kirjalikult jäädvustada.

Tuleb tunnistada, et USA pool on seni olnud palju reserveeritum ja kui kokkulepped on mustvalgelt vormistatud, võivad keerulisemad kohad selgemini esile kerkida.

Umbes tunni aja pärast liitusid peamiste läbirääkijatega ekspertide meeskonnad, teatas Iraani poolametlik uudisteagentuur Tasnim.

Iraani poolametliku uudisteagentuuri Tasnimi teatel keskendusid Islamabadis toimunud tehnilised kõnelused Hormuzi väinale, relvarahu võimalikule pikendamisele ja sanktsioonide järkjärgulisele leevendamisele, viidates oma kohapealsele reporterile.

„Hormuzi väina küsimus on üks punktidest, mille osas on olulisi erimeelsusi,“ lisas ta, selgitades, et USA delegatsioon oli kirjaliku arutelu etapis oma tavapäraste liigsete nõudmistega „takistanud edasiminekut“.

Aruannete kohaselt ignoreeriti läbirääkimistel suures osas põhiküsimusi, mis Trumpi administratsiooni väitel sõja vallandasid, ütlesid asjaga tuttavad USA ja Pakistani ametnikud.

Nende probleemide hulka kuuluvad Iraani toetus relvastatud käsilastele ning Iraani tuuma- ja raketiprogrammid, mis olid Trumpi esitatud põhjuste hulgas, miks ta ründas Iraani alates 28. veebruarist.

„Meil on hea tahe, aga meil pole usaldust,“ ütles Ghalibaf ajakirjanikele pärast Islamabadisse saabumist Iraani poolametliku uudisteagentuuri Farsi teatel.

“Kui Ameerika pool on eelseisvatel läbirääkimistel valmis tõeliseks kokkuleppeks ja on valmis tunnustama Iraani rahva õigusi, näeb ta ka meie poolt valmisolekut kokkuleppele jõuda.”

Tasnim teatas, et Teherani 71-liikmelise delegatsiooni hulka kuulus ka Islamivabariigi keskpanga juht Abdolnaser Hemmati.

Samuti on päevakorras Iraani uraanivarude ja raketitootmise saatus, samuti USA sanktsioonid Islamivabariigi vastu ja üldine sõjaline kohalolek Lähis-Idas. Paljud neist küsimustest olid samad, mida kumbki pool ei suutnud lahendada veebruaris enne sõja puhkemist toimunud läbirääkimistel.

Iraani asevälisminister Kazem Gharibabadi sõnul alustas Teheran läbirääkimisi jõupositsioonilt, väites, et sõda Iraani vastu ei ole USA-le toonud mingeid otsustavaid strateegilisi eeliseid.

Trump – nagu me allpool üksikasjalikumalt selgitame – tegi selgeks, et tema arvates pole Iraanil „trumpkaarte”.

USA alustab Hormuzi väinas miinitõrjet

Näiliselt kinnitades president Trumpi varasemaid avaldusi väina puhastamise kohta, kinnitas USA keskväejuhatus (CENTCOM), et kaks USA raketihävitajat alustasid 11. aprillil Hormuzi väinas miinitõrjeoperatsioone, kui algasid Washingtoni ja Iraani režiimi vahelised rahuläbirääkimised.

„Täna alustasime uue läbipääsu rajamist ja teeme selle ohutu meretee peagi laevandussektorile kättesaadavaks, et edendada vabakaubandust,“ ütles CENTCOMi ülem admiral Brad Cooper laupäeval avalduses.

Pole selge, kas see oli seotud CENTCOMi miinitõrjemissiooniga.

Trump kuulutab väina “puhastamise” algust “teeneks” ülejäänud maailmale.

Varasemad teated näivad olevat kinnitust leidnud, kuna kolm USA ametnikku ütlesid Wall Street Journalile, et kaks USA mereväe juhitavate rakettidega hävitajat läbisid laupäeval Hormuzi väina, mis tähistas Ameerika sõjalaevade esimest läbimist läbi veetee pärast sõja algust kuus nädalat tagasi.

President Trump kasutas sotsiaalmeediat toimuva selgitamiseks. Kuid kõigepealt selgitas ta “võltsuudiste meediale” mõnda asja…

Võltsuudiste meedia on kaotanud igasuguse usaldusväärsuse – mitte et neil seda alguses kunagi oleks olnud. Oma ulatusliku “Trumpi hullumeelsuse sündroomi” (mida mõnikord nimetatakse ka TDS-iks!) tõttu meeldib neile väita, et Iraan “võidab”, kuigi kõik teavad, et see kaotab ja kaotab suurelt!

Nende merevägi on kadunud, nende õhuvägi on kadunud, nende õhukaitse on olematu, nende radar on surnud, nende raketi- ja droonitehased on suures osas hävitatud, nagu ka raketid ja droonid ise ja mis kõige tähtsam, nende kauaaegseid “juhte” pole enam meie seas, kiidetud olgu Allah!

Neile jääb üle vaid oht, et mõni laev võib ühe nende meremiini otsa “karile sõita”, kuigi kõik 28 miinilaeva lebavad samuti merepõhjas.

Pärast seda, kui ta oli kõik selle südamelt ära öelnud, kinnitas ta väina avamise operatsiooni:

Me hakkame nüüd Hormuzi väina puhastama – teene tegemiseks riikidele üle maailma, sealhulgas Hiinale, Jaapanile, Lõuna-Koreale, Prantsusmaale, Saksamaale ja paljudele teistele.

Uskumatul kombel puudub neil julgus või tahtmine seda tööd ise teha.

Siiski on väga huvitav, et paljude riikide tühjad naftatankerid suunduvad kõik Ameerika Ühendriikide poole, et neid naftaga laadida.

Tänan teid tähelepanu eest sellele küsimusele! President Donald J. Trump

Kuid ta polnud veel lõpetanud. Mõni minut hiljem jätkas ta sama loo lühema ja sisutihedama versiooniga:

Võltsuudiste meedia on HULLUD või lihtsalt KORRUPTUNUD!

Ameerika Ühendriigid on täielikult hävitanud Iraani sõjaväe, sealhulgas kogu mereväe ja õhuväe, samuti kõik teised relvajõud. Iraani juhtkond on SURNUD!

Hormuzi väin avatakse peagi taas ja tühjad laevad kiirustavad Ameerika Ühendriikidesse, et nad “täislaaditud” oleksid.

Aga kui sa usud valeuudiseid, siis me kaotame!

Läbirääkimiste käigus teatas Iraan Pakistani vahendajale selgesõnaliselt, et kui laev jätkab oma reisi, rünnatakse seda 30 minuti jooksul, seades ohtu Iraani ja USA vahelised läbirääkimised.

Laevade läbimise ajal väinast siiski ühestki intsidendist ei teatatud ning tegevust kirjeldati kui missiooni navigatsioonivabaduse kaitsmiseks.

Selle tegevuse (edukas) ajastus – kohe Islamabadis peetavate läbirääkimiste alguses – on kahtlemata jõudemonstratsioon delikaatsete läbirääkimiste keskel.

Axios: Hormuzi väina läbib mitu USA sõjalaeva

Just siis, kui Islamabadis algavad kaudsed kõnelused, annab Axiose ajakirjanik Barak Ravid teada šokeerivast ja üllatavast arengust, mida aga pole veel kinnitatud:

“X” tõlge: USA ametniku sõnul ületas laupäeval mitu USA sõjalaeva Hormuzi väina. See samm ei olnud Iraaniga kooskõlastatud. See on esimene kord pärast sõja algust.

Kui see on tõsi, kas me näeme Trumpi äkki veelgi suuremat survet avaldamas enne läbirääkimiste algust? Paistab, et iraanlased märkasid mitme USA sõjalaeva möödumist. Kas nad hoidusid rahu huvides ründamisest või tehti seda tõepoolest “salaja” ja Iraani võimekus on nii nõrgenenud, et nad võisid seda “mööda vaadata”. Või on see katse läbirääkimisi keerulisemaks muuta? Sabotaaž? Lõppude lõpuks on Ravidi juba pikka aega süüdistatud Iisraeli tegevuskava elluviimises oma reportaažides.

Läbirääkimised algavad kaudselt, Pakistani vahendusel.

Laupäeva pärastlõunal (kohaliku aja järgi) algasid Islamabadis USA ja Iraani vahelised kõrgeima taseme kõnelused pärast 1979. aasta islamirevolutsiooni. Vahetult enne läbirääkimisi kohtus asepresident JD Vance Pakistani presidendi Shehbaz Sharifiga ning Sharif ja teised Pakistani juhid võtsid vastu ka Iraani kõrgeid ametnikke. Iraani delegatsiooni juhivad parlamendi spiiker Mohammad Bagher Ghalibaf ja välisminister Abbas Araghchi. Kahe poole vahelised kõnelused on alanud kaudselt.

Pakistan on selgelt öelnud, et töötab selle nimel, et hõlbustada USA ja Iraani vahelisi otseläbirääkimisi, et täielikult lõpetada kuus nädalat kestnud sõda Lähis-Idas. Sharif kiitis mõlema poole pühendumust konstruktiivsele dialoogile ja “avaldas lootust, et need kõnelused on hüppelauaks püsivale rahule piirkonnas,” teatas tema kantselei pressiteates.

„Lisaks Vance’ile osalesid kahepoolsel kohtumisel ka eriesindaja Steve Witkoff ja Donald Trumpi väimees Jared Kushner,“ teatab CNN. „Pakistani peaministri kantselei pressiteate kohaselt olid Sharifiga kaasas asepeaminister ja välisminister senaator Mohammad Ishaq Dar ning siseminister senaator Syed Mohsin Raza Naqvi. Kohtumisest ajakirjanduses ei teatatud.“

CNN edastab ka huvitava detaili kohtumisele reisinud Iraani esindajate arvu kohta: “Tasnimi teatel koosneb Iraani delegatsioon Islamabadis 71 inimesest, sealhulgas läbirääkijad, eksperdid, meediaesindajad ja turvatöötajad.” Viimaste andmete kohaselt:

Väidetavalt on Teheran seadnud kaks peamist tingimust. Külmutatud rahaliste vahendite küsimus on Washingtoni poolt juba heaks kiidetud. Kuigi Beirutis pole õhurünnakuid toimunud, jätkuvad rünnakud Lõuna-Liibanonis ja on nüüd läbirääkimiste osa.

All: Ghalibaf (parlamendi spiiker) – Araghchi (välisminister) – Ahmadian (kaitsenõukogu sekretär) – Hemmati (keskpanga president)

Liibanonis jätkuvad lahingud, kuid diplomaatilised kontaktid on olnud haruldased.

Võitlus Liibanonis pole veel täielikult vaibunud, mis tekitab muret, et läbirääkimised Pakistanis võivad nurjuda pärast seda, kui Teheran ähvardas selle nädala alguses taanduda, kui Iisrael rünnakuid jätkab. Laupäeval tõstis Liibanoni tervishoiuministeerium kolmapäevaste Iisraeli üllatusrünnakute hukkunute arvu 357-ni, mis viitab sellele, et see arv võib otsingu- ja päästeoperatsiooni jätkudes veel mitu päeva tõusta.

Diplomaatiliste kontaktide osas oli siiski haruldane lootusekiir: rahvusvaheliste teadete kohaselt pidasid Liibanoni ja Iisraeli suursaadikud Ameerika Ühendriikides telefonivestluse – see oli esimene otsekontakt kahe riigi vahel – enne järgmiseks nädalaks Washingtonis toimuvaid relvarahu läbirääkimisi.

Samal ajal kinnitas Iraan, et koordineerib Liibanoniga tegevust vaherahu kohustuste täitmise tagamiseks kõigil rinnetel, ütles välisministeeriumi pressiesindaja Islamabadis riigitelevisioonis, kus USA ja Iraani kõrged ametnikud peavad läbirääkimisi kuue nädala pikkuse sõja lõpetamiseks. Samal ajal ütlesid Hezbollahile lähedased Liibanoni ametnikud Reutersile, et rühmitus toetab dialoogi Pakistanis ja peab seda õigeks edasiliikumise teeks, lükates tagasi järgmisel nädalal Washingtonis kavandatud eraldi läbirääkimiste vooru.

Iraani delegatsioon Pakistanis soovib näidata valitsuse ja sõjaväe juhtkonna “ühtsust” ning nende koordineeritust:

„X” tõlge: Ütlesin @nytimes’ile, et Iraani delegatsiooni suurus ja koosseis näitab, et „nad ei ole tulnud edasiminekut blokeerima”, vaid on kohal täieliku volituse ja tõsidusega, et saavutada kokkulepe Ameerika Ühendriikidega. Nii suur ekspertide delegatsioon lähetataks kohale ainult siis, kui läbirääkimised oleksid kokkuleppe lõppjärgus, mitte esimeseks ettevaatlikuks maastikuprooviks. Teheran ja Washington on viimastel nädalatel Pakistani tagakanalite vahendusel läbirääkimistel võinud saavutada rohkem edusamme, kui avalikult teada on.

Iisraeli õhurünnakud jätkuvad juhuslikult: „Liibanoni uudisteagentuur NNA teatab, et Iisraeli õhurünnakus Kfar Siri linnale Nabatiehi ringkonnas hukkus neli inimest, sealhulgas parameedik, ja neli said vigastada,“ kirjutas Al Jazeera laupäeval. „Teises Iisraeli rünnakus Zefta linnale, mis asub samuti Nabatiehi ringkonnas, hukkus kolm inimest, sealhulgas Liibanoni tsiviilkaitse liige ja kaks said vigastada.“ Kolmas rünnak Toulile ja Nabatiehile toimus, milles hukkus kolm ja mitu inimest sai vigastada.

Trump: Iraani sõjavägi on lüüa saanud, seega pole varuplaani vaja.

„Teil pole vaja varuplaani,“ ütles Trump reedel ajakirjanikele, kui temalt küsiti võimalike järgmiste sammude kohta, kui kõnelused Pakistaniga ebaõnnestuvad, nagu teatas The Hill, samal ajal kui ta Washingtonist Floridasse lahkus. „Sõjavägi on lüüa saanud.“

„Nende sõjavägi on läinud. Oleme peaaegu kõik sulgenud,“ lisas Trump. Need sõnad viitavad sellele, et ta peab Pakistaniga rahuprotsessi elujõuliseks võimaluseks. Nagu meie ja teised oleme aga teatanud, suurendab Pentagon praegu oma vägede kohalolekut piirkonnas. See on tekitanud spekulatsioone, et USA suur rünnak võib olla peatselt toimumas ja et Islamabadi tippkohtumine on kattevarjuks käimasolevatele sõjalistele ettevalmistustele.

“X” tõlge: UUS: USA ametnikud teatasid WSJ-le, et lennukid saabusid hiljuti Lähis-Itta ning lähipäevil võib saabuda 1500–2000 sõdurit armee eliit 82. õhudessantdiviisist koos tuhandete meremeeste ja merejalaväelastega. USS George H.W. Bushi lennukikandja rünnakugrupp ja 11. merejalaväe ekspeditsiooniüksus on endiselt teel piirkonda ja nende saabumine võtab tõenäoliselt rohkem kui nädala.

Ja ometi on reaalsus see, et Iraan säilitab kontrolli Hormuzi väina üle, mida läbib vaid väike arv “kontrollitud ja heakskiidetud” laevu, mis väidetavalt maksavad Teheranile suuri transiiditasusid – mille eest Trump hoiatas. Iraan nõuab Pakistanis sanktsioonide tühistamist. Kui USA peaks sellele kuuletuma, oleks Iraan paremas olukorras kui sõja alguses, mis võrduks konfliktist saadud võiduga.

***

Exit mobile version