Paljud näevad ÜROs ülemaailmset organisatsiooni, mis töötab maailmarahu ja ülemaailmse õigluse õilsate eesmärkide nimel. Ometi näitavad ÜRO enda tegevused valjult ja selgelt organisatsiooni tegelikku eesmärki: luua maailmavalitsus oma suveräänsete riikide liikmete vabaduse ja sõltumatuse arvelt.
Allolev ajaskaala annab mõningaid tõendeid selle kohta, et liikmesriigid on pidanud ÜRO sekkumise tõttu kannatama tahtliku kuritarvitamise tõttu. Vilepuhujate teated viitavad ÜRO rahuvalvevägedele, kes vägistasid ja mõrvasid naisi ja lapsi läbi ÜRO ajaloo.
juuni 1945
ÜRO põhikirja loomine
ÜRO rahvusvahelise organisatsiooni konverents.Kohtumine San Franciscos Nõukogude spiooni Alger Hissiga, kes tegutseb peasekretärina ja mille tulemuseks on ÜRO põhikirja loomine.
oktoober 1945
ÜRO ametlikult asutatud
ÜRO asutatakse ametlikult ja Norra sotsialist Trygve Lie saab ÜRO esimeseks valitud peasekretäriks.
juuni 1950
Üleskutse kommunistliku Hiina vastuvõtmiseks
Peasekretär Lie alustab kampaaniat kommunistliku Mandri-Hiina ÜROsse kutsumiseks.
juuli 1960
SC resolutsioon 143
Julgeolekunõukogu resolutsioon 143, milles kutsutakse Belgiat üles viima oma sõjalised jõud oma endisest kolooniast Kongost välja ja ÜRO liikmesriike andma “sõjalist abi” Nõukogude liidu ja kommunistide toetatud Kongo vägedele ja valitsusele.
1961. aasta veebruar
SC resolutsioon 161
Julgeolekunõukogu resolutsioon 161 lubab “tõkestada kodusõja puhkemist Kongos”, lubades “jõu kasutamist” äsja iseseisvunud, antikommunistliku lahkulöönud Katanga Vabariigi vastu.
september 1961
3. etapp “Desarmeerimise” programm
President John F. Kennedy esitab ÜRO Peaassambleele kolmeetapilise “desarmeerimisprogrammi”, mis kaotaks “kõik armeed ja kõik relvad, välja arvatud sisekorra tagamiseks ja uute ÜRO rahujõudude jaoks vajalikud”. Kennedy ettepaneku avaldab USA välisministeerium üksikasjalikumalt väljaandes Freedom From War: The United States Programm for General and Complete Desarmation in a Peaceful World (State Department Publication 7277).
november 1965
SC resolutsioon 216
Julgeolekunõukogu resolutsioon 216 mõistab äsja iseseisvunud ja kommunismivastase riigi Rhodesia hukka ja nimetab selle “rassistlikuks”, ning kutsus kõiki ÜRO liikmesriike üles mitte tunnustama “ebaseaduslikku režiimi” ega osutama sellele mingit abi.
november 1965
SC resolutsioon 217
Julgeolekunõukogu resolutsioon 217 võetakse vastu ja kutsub Ühendkuningriigi valitsust “õhutama” “mässu” Rhodeesias, ärgitades Ühendkuningriiki “võtma tarvitusele kõik asjakohased meetmed, mis osutuksid tõhusaks, et võimul olijad kaoks […] ja vähemusrežiimile Lõuna-Rhodeesias tehtakskohene lõpp. Lisaks kutsutakse resolutsioonis kõiki ÜRO liikmesriike “katkestama kõik majandussuhted Lõuna-Rodeesiaga, sealhulgas nafta ja naftatoodete embargot”.
detsember 1966
Kohustuslikud sanktsioonid Rodeesiale
Julgeolekunõukogu hääletab Rhodeesia suhtes kohustuslike sanktsioonide kehtestamise poolt.
oktoober 1971
Assamblee resolutsioon 2758
Võeti vastu ÜRO Peaassamblee resolutsioon 2758, millega tunnistatakse ametlikult kommunistlik Hiina Rahvavabariik “Hiina ainsaks legitiimseks esindajaks ÜROs” ja visatakse välja antikommunistlik Hiina Vabariik – ÜRO asutajaliige.
aprill 1980
Rhodesiast saab ametlikult Zimbabwe
Rhodesiast saab ametlikult Zimbabwe ja kommunistlik terrorist Robert Mugabe valitakse “rahvusvahelise kogukonna” tohutu surve ja üle kümne aasta kestnud ÜRO sanktsioonide tulemusel presidendiks.
juuli 1980
Zimbabwe võeti vastu ÜROsse
Julgeolekunõukogu hääletab Zimbabwesse ÜRO liikmeks vastuvõtmise poolt.
november 1990
SC resolutsioon 687
Julgeolekunõukogu resolutsioon 687 volitab ÜRO liikmesriike kasutama “kõiki vajalikke vahendeid”, et sundida Iraak Kuveidist välja. President George HW Bush saatis seejärel USA väed Iraaki , mida hakati nimetama Lahesõjaks.
aprill 1991
SC resolutsioon 687
Julgeolekunõukogu resolutsioon 687 võtab vastu tingimused pärast Iraagi lüüasaamist Lahesõjas. Presidendid Bill Clinton ja George W. Bush viitasid hiljem SCR 687-le, õigustamaks Iraagi pommitamist 1996., 1998. aastal ja 2003. ja sissetungile Iraaki.
detsember 1992
30 000 USA sõdurit Somaaliasse
Julgeolekunõukogu resolutsioon 794 võeti vastu, mida president George HW Bush nimetab volituseks, et saata Somaaliasse 30 000 USA sõdurit.
aprill 1994
ÜRO annab USA-le korralduse rünnata Bosniat
Briti ÜRO vägede komandör koos Jaapanist pärit ÜRO diplomaadiga annab NATOle õiguse rünnata sihtmärke Bosnias.
SC resolutsioon 940
Võeti vastu Julgeolekunõukogu resolutsioon 940, mis lubab humanitaarsuse varjus sõjalist sekkumist Haitil.
september 1994
Tuhanded USA väed Haitile
President Bill Clinton saadab Haitile kümneid tuhandeid Ameerika sõdurid, et jõustada järjekordne ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 940.
oktoober 2002
Sõjavägi Iraagi vastu
USA 107. kongress võttis vastu Iraagivastase sõjalise jõu kasutamise loa (HJRes.114), mis on ühine resolutsioon, millega volitatakse president George W. Bushi “jõustama kõiki asjakohaseid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone Iraagi kohta”.
märts 2011
USA väed lähetati Liibüasse
President Obama paigutab USA väed NATO õhusõjas Liibüa vastu, mis sai loa ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga.
