Avaleht Eesti ÜRO tegelik eesmärk, luua maailmavalitsus oma suveräänsete riikide liikmete vabaduse ja sõltumatuse...

ÜRO tegelik eesmärk, luua maailmavalitsus oma suveräänsete riikide liikmete vabaduse ja sõltumatuse arvelt

imaginima/iStock/Getty Images Plus

Paljud näevad ÜROs ülemaailmset organisatsiooni, mis töötab maailmarahu ja ülemaailmse õigluse õilsate eesmärkide nimel. Ometi näitavad ÜRO enda tegevused valjult ja selgelt organisatsiooni tegelikku eesmärki: luua maailmavalitsus oma suveräänsete riikide liikmete vabaduse ja sõltumatuse arvelt.

Allolev ajaskaala annab mõningaid tõendeid selle kohta, et liikmesriigid on pidanud ÜRO sekkumise tõttu kannatama tahtliku kuritarvitamise tõttu. Vilepuhujate teated viitavad ÜRO rahuvalvevägedele, kes vägistasid ja mõrvasid naisi ja lapsi läbi ÜRO ajaloo.

juuni 1945

ÜRO põhikirja loomine

ÜRO rahvusvahelise organisatsiooni konverents.Kohtumine San Franciscos Nõukogude spiooni Alger Hissiga, kes tegutseb peasekretärina ja mille tulemuseks on ÜRO põhikirja loomine.

oktoober 1945

ÜRO ametlikult asutatud

ÜRO asutatakse ametlikult ja Norra sotsialist Trygve Lie saab ÜRO esimeseks valitud peasekretäriks.

juuni 1950

Üleskutse kommunistliku Hiina vastuvõtmiseks

Peasekretär Lie alustab kampaaniat kommunistliku Mandri-Hiina ÜROsse kutsumiseks.

juuli 1960

SC resolutsioon 143

Julgeolekunõukogu resolutsioon 143, milles kutsutakse Belgiat üles viima oma sõjalised jõud oma endisest kolooniast Kongost välja ja ÜRO liikmesriike andma “sõjalist abi” Nõukogude liidu ja kommunistide toetatud Kongo vägedele ja valitsusele.

1961. aasta veebruar

SC resolutsioon 161

Julgeolekunõukogu resolutsioon 161 lubab “tõkestada kodusõja puhkemist Kongos”, lubades “jõu kasutamist” äsja iseseisvunud, antikommunistliku lahkulöönud Katanga Vabariigi vastu.

september 1961

3. etapp “Desarmeerimise” programm

President John F. Kennedy esitab ÜRO Peaassambleele kolmeetapilise “desarmeerimisprogrammi”, mis kaotaks “kõik armeed ja kõik relvad, välja arvatud sisekorra tagamiseks ja uute ÜRO rahujõudude jaoks vajalikud”. Kennedy ettepaneku avaldab USA välisministeerium üksikasjalikumalt väljaandes Freedom From War: The United States Programm for General and Complete Desarmation in a Peaceful World (State Department Publication 7277).

november 1965

SC resolutsioon 216

Julgeolekunõukogu resolutsioon 216 mõistab äsja iseseisvunud ja kommunismivastase riigi Rhodesia hukka ja nimetab selle “rassistlikuks”, ning kutsus kõiki ÜRO liikmesriike üles mitte tunnustama “ebaseaduslikku režiimi” ega osutama sellele mingit abi.

november 1965

SC resolutsioon 217

Julgeolekunõukogu resolutsioon 217 võetakse vastu ja kutsub Ühendkuningriigi valitsust “õhutama” “mässu” Rhodeesias, ärgitades Ühendkuningriiki “võtma tarvitusele kõik  asjakohased meetmed, mis osutuksid tõhusaks, et võimul olijad kaoks […] ja vähemusrežiimile Lõuna-Rhodeesias tehtakskohene lõpp. Lisaks kutsutakse resolutsioonis kõiki ÜRO liikmesriike “katkestama kõik majandussuhted Lõuna-Rodeesiaga, sealhulgas nafta ja naftatoodete embargot”.

detsember 1966

Kohustuslikud sanktsioonid Rodeesiale

Julgeolekunõukogu hääletab Rhodeesia suhtes kohustuslike sanktsioonide kehtestamise poolt.

oktoober 1971

Assamblee resolutsioon 2758

Võeti vastu ÜRO Peaassamblee resolutsioon 2758, millega tunnistatakse ametlikult kommunistlik Hiina Rahvavabariik “Hiina ainsaks legitiimseks esindajaks ÜROs” ja visatakse välja antikommunistlik Hiina Vabariik – ÜRO asutajaliige.

aprill 1980

Rhodesiast saab ametlikult Zimbabwe

Rhodesiast saab ametlikult Zimbabwe ja kommunistlik terrorist Robert Mugabe valitakse “rahvusvahelise kogukonna” tohutu surve ja üle kümne aasta kestnud ÜRO sanktsioonide tulemusel presidendiks.

juuli 1980

Zimbabwe võeti vastu ÜROsse

Julgeolekunõukogu hääletab Zimbabwesse ÜRO liikmeks vastuvõtmise poolt.

november 1990

SC resolutsioon 687

Julgeolekunõukogu resolutsioon 687 volitab ÜRO liikmesriike kasutama “kõiki vajalikke vahendeid”, et sundida Iraak Kuveidist välja. President George HW Bush saatis seejärel USA väed Iraaki , mida hakati nimetama Lahesõjaks.

aprill 1991

SC resolutsioon 687

Julgeolekunõukogu resolutsioon 687 võtab vastu tingimused pärast Iraagi lüüasaamist Lahesõjas. Presidendid Bill Clinton ja George W. Bush viitasid hiljem SCR 687-le, õigustamaks Iraagi pommitamist 1996., 1998. aastal ja 2003. ja sissetungile Iraaki.

detsember 1992

30 000 USA sõdurit Somaaliasse

Julgeolekunõukogu resolutsioon 794 võeti vastu, mida president George HW Bush nimetab volituseks, et saata Somaaliasse 30 000 USA sõdurit.

aprill 1994

ÜRO annab USA-le korralduse rünnata Bosniat

Briti ÜRO vägede komandör koos Jaapanist pärit ÜRO diplomaadiga annab NATOle õiguse rünnata sihtmärke Bosnias.

SC resolutsioon 940

Võeti vastu Julgeolekunõukogu resolutsioon 940, mis lubab humanitaarsuse varjus sõjalist sekkumist Haitil.

september 1994

Tuhanded USA väed Haitile

President Bill Clinton saadab Haitile kümneid tuhandeid Ameerika sõdurid, et jõustada järjekordne ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 940.

oktoober 2002

Sõjavägi Iraagi vastu

USA 107. kongress võttis vastu Iraagivastase sõjalise jõu kasutamise loa (HJRes.114), mis on ühine resolutsioon, millega volitatakse president George W. Bushi “jõustama kõiki asjakohaseid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone Iraagi kohta”.

märts 2011

USA väed lähetati Liibüasse

President Obama paigutab USA väed NATO õhusõjas Liibüa vastu, mis sai loa ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga.

 

 

Exit mobile version