Kui üleeelmisel nädalavahetusel antud intervjuus ütles 99-aastane Henry Kissinger USA meediale, et ennustab Hiina liitumist Venemaa-Ukraina diplomaatiaga, et mõlemad pooled jõuavad lõpuks laua taha, siis ÜRO peasekretär António Guterres on avaldanud palju pessimistlikuma ja kurjakuulutavama väljavaate värskes intervjuus Hispaania ajalehele El Pais.
Ta ütles: “Ma usun, et rahuläbirääkimised ei ole praegu võimalikud”, kuna “mõlemad pooled on veendunud, et nad võivad võita”. Kuid ta tunnistas üht haruldast säravat punkti: “Kõige olulisem algatus on olnud teravilja eksport Ukrainast ning toiduainete ja väetiste eksport Venemaalt Musta mere kaudu.”
Kuid ka viljatehing kõigub läbikukkumise äärel. Nagu Freight Waves hiljuti arvustas: “Venemaa ähvardab 18.mail Musta mere teravilja algatuse pistiku tõmmata, blokeerides Ukraina maisi ja nisu meretranspordi.”
Sellele lisandub, et “Euroopa Liit on kohalike hinnasurve tõttu keelanud Ukraina põllumajanduse ekspordi naaberriikidesse Rumeeniasse, Bulgaariasse, Poolasse, Ungarisse ja Slovakkiasse kuni 5.juunini, mida on võimalik pikendada aasta lõpuni,” jätkati raportis. “Toljatti-Odessa torujuhe, mis on Venemaa ammoniaagi ekspordi peamine kanal, mis on oluline väetise lähteaine, jääb võrguühenduseta.”
ÜRO ja Türgi vahendusel sõlmitud teraviljatehingu kokkuvarisemine avaldaks otsest mõju kümnete miljonite inimeste toiduga kindlustatusele kogu maailmas, kuid eelkõige juba niigi raskustes Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida piirkondades. ÜRO on nimetanud Musta mere teravilja algatust “kriitiliseks”, et aidata “näljahäda ära hoida”.
Guterres ütles El Paisile järgmist:
See oli Venemaa sissetung rahvusvahelise õiguse ja ÜRO põhikirja vastu, kuid ma ei usu, et Venemaa on praegu nõus oma okupeeritud aladelt taganema ja ma arvan, et Ukraina loodab need tagasi võtta. Võimaluse piires peame mõlema poolega dialoogi konkreetsete probleemide lahendamiseks. Olulisim algatus on olnud teravilja eksport Ukrainast ning toiduainete ja väetiste eksport Venemaalt Musta mere kaudu.
Eelkõige teraviljaalgatuse kohta ütles ta: “Oleme täielikult püüdnud initsiatiivi päästa ja et praegu “küsimus on algatuse kestvama ja täiuslikuma laienduse saavutamises.””
Sekretär Blinken kaalus ka eelmisel esmaspäeval Londonis teraviljatehingu elushoidmise tähtsust:
Ja intervjuu järgmises osas avaldas ÜRO juht lootust, et Hiina sisenemine diplomaatilisele ja vahendusrindele hoiab ära tuumaeskaleerumise ohu [rõhutus ZH]:
K. Kas rahu peab ootama, kuni mõlemad pooled on veendunud, et kumbki pool ei saa võita?
V. Praegu ma ei näe võimalust kohe saavutada – me ei räägi tulevikust – ülemaailmset relvarahu, rahuläbirääkimisi.
K. Vahepeal on eskaleerumisoht: Venemaa taktikaliste aatomirelvade kasutamine või tuumaõnnetus Zaporižžis.
A. Zaporižžja on suur murekoht. Loodan, et mõlemal poolel on piisavalt hoolt, et tragöödiat ära hoida. Ja ma arvan, et tuumaeskalatsiooni võimalus on väga väike. Hiina algatus oli väga oluline, et öelda väga selgelt, et tuuma eskalatsioon on vastuvõetamatu. Asjaolu, et Hiina on selle seisukoha võtnud, on väga oluline, et vältida kiusatust, mis oleks talumatu absurd.
Kindlasti ei olnud president Putini sõnad eelmise nädala teisipäevasel võidupüha tähistamisel Moskvas kahemõttelised tema jätkuvate sõjaeesmärkide kohta ja viitavad sellele, et elujõuline rahu ei ole praegu laual. Ta ütles, et USA ja lääs “vallandasid” Venemaa vastu sõja…
“Globalistlikud eliidid nõuavad jätkuvalt oma erandlikkust; nad seavad inimesi üksteise vastu, lõhestavad ühiskondi, kutsuvad esile veriseid konflikte ja riigipöördeid, külvavad vihkamist, russofoobiat ja agressiivset natsionalismi, hävitavad traditsioonilisi pereväärtusi, mis teevad inimesest inimese,” ütles Putin.
Mis puutub Guterrese väljendatud positiivsesse suhtumisse Hiina jätkuvasse kihlusse mõlema poolega, siis tema sõnad kordavad mõnevõrra Kissingeri üleeelmisel pühapäeval avaldatud märkusi. Nagu me varem üle vaatasime, ütles endine välisminister CBS Newsi saatele Ted Koppelile: “Nüüd, kui Hiina on läbirääkimistesse astunud, saab see minu arvates aasta lõpuks lõpule.” Ta täpsustas, et “Räägime läbirääkimisprotsessidest ja isegi tegelikest läbirääkimistest.”
Lähikuudel on huvitav näha, kas lahinguvälja tegelikkus hakkab kujundama Guterrese vaadet või Kissingeri ennustust rahuläbirääkimistest aasta lõpuks.
