Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu hääletab USA koostatud resolutsiooni üle, mis lubaks üheaastase välisjõudude saatmise Haitile, et aidata “taastada julgeolekut” Kariibi mere piirkonna riigis.
Nõukogu liikmed otsustavad esmaspäeval, kas toetada rahvusvaheliste jõudude saatmist, et aidata Haiti politseil taastada Kariibi mere riigi julgeolekut.
Vastavalt resolutsioonile lubatakse relvajõududel, mida ÜRO vabatahtlike sissemaksetega rahastataks, pakkuda Haiti riiklikule politseile operatiivtoetust.
Ta ütles, et väed aitavad suurendada kohaliku politsei suutlikkust “ühiste julgeolekut toetavate operatsioonide kavandamise ja läbiviimise kaudu, kui nad võitlevad jõukude vastu ja parandavad julgeolekutingimusi Haitil”.
Jõud aitaksid ka kindlustada “kriitilise tähtsusega infrastruktuuriobjekte ja transiidikohti, nagu lennujaam, sadamad “.
Julgeolekunõukogu lubab vägedel “erandkorras võtta vastu kiireloomulisi ajutisi meetmeid”, et hoida ära inimohvreid ja aidata politseil säilitada avalikku turvalisust.
Haiti peaministri Ariel Henry pressiesindaja ütles, et ta pole resolutsioonist ega eelseisvast hääletusest teadlik.
Septembri keskel ÜRO Peaassambleel esinedes kutsus Henry taas rahvusvahelist üldsust üles andma tema rahvale kiiret abi.
Ameerika Ühendriigid on väljendanud valmisolekut pakkuda logistilist tuge, kuid mitte mingeid saapaid kohapeal.
Eelmisel kuul öeldi, et mitmed teised riigid on valmis panustama rahvusvahelistesse julgeolekujõududesse.
Nende riikide hulka kuuluvad Jamaica, Bahama ja Antigua ja Barbuda.
Kenya teatas juuli lõpus ka, et on valmis võtma endale juhtiva riigi rolli ja saatma riiki 1000-mehelise väe.
Haitit on peaaegu kaks aastat vaevanud laialt levinud jõuguvägivald. ÜRO peasekretäri büroo hiljutises raportis öeldi kolmapäeval, et vägivald jõukude poolt, kes kontrollivad suurt osa pealinnast Port-au-Prince’ist ja mõnda piirkonda kaugemalgi, on muutunud intensiivsemaks ja jõhkramaks.
Raportis öeldi, et jõugud kasutavad vägistamist relvana; katustel on snaiprid, kes terroriseerivad kohalikke elanikke; ja isegi inimesi põletatakse elusalt.
Aruande kohaselt oli ajavahemikus 2022. aasta oktoobrist kuni 2023. aasta juunini toimunud ligi 2800 mõrva, sealhulgas 80 alaealiste tapmist.
Vägivald on takistanud juurdepääsu tervishoiuasutustele, sundinud sulgema koole ja kliinikuid ning süvendanud niigi tõsist toiduga kindlustamatust maakonnas.
Selle aasta alguses hoiatas ÜRO lastefond (UNICEF), et 2023. aastal kannatab eeldatavasti enam kui 115 600 Haiti last “tõsise ägeda alatoitluse” all.
