Eesti Eest! Newspaper delivers curated news that cut through the censorship, mainstream bias, and institutional dominance that has left society divided and misinformed. The platform allows readers to access the news that matters, particularly when it is being ignored. Updated minute-by-minute with news coverage from a diversity of publications and topics. The website may display, include, or make available third-party content (including data, information, applications, and other products, services, and/or materials) or provide links to third-party websites or services, including through third-party advertising (“Third-Party Materials”). You acknowledge and agree that Eesti Eest! is not responsible for Third-Party Materials, including their accuracy, completeness, timeliness, validity, copyright compliance, legality, decency, quality, or any other aspect thereof. Eesti Eest does not assume and will not have any liability or responsibility to you or any other person or entity for any Third-Party Materials. Third-Party Materials and links thereto are provided solely as a convenience to you, and you access and use them entirely at your own risk and subject to such third parties’ terms and conditions. This Agreement is governed by and construed in accordance with the internal laws of the State of Delaware without giving effect to any choice or conflict of law provision or rule. Any legal suit, action, or proceeding arising out of or related to this Agreement shall be instituted exclusively in the federal courts of the United States or the courts of the State of Delaware. You waive any and all objections to the exercise of jurisdiction over you by such courts and to venue in such courts. The Content and Services are based in the state of Delaware in the United States and provided for access and use only by persons located in the United States. You acknowledge that you may not be able to access all or some of the Content and Services outside of the United States and that access thereto may not be legal by certain persons or in certain countries. If you access the Content and Services from outside the United States, you are responsible for compliance with local laws. All information on this site is intended for entertainment purposes only.
Contact us: [email protected]
Eesti Eest!
Ülemaailmne elektroonikajäätmete tootmine on ületanud ülemaailmse e-jäätmete ringlussevõtu kasvu viis korda, tekitades tõsiseid keskkonna- ja majandusprobleeme, selgub ÜRO ülemaailmsest e-jäätmete monitorist.
ÜRO andmetel on elektroonikajäätmed või e-jäätmed mis tahes majapidamis- või äritarbed, millel on vooluringid, elektrilised komponendid, toide või akuvarustus, mis on ära visatud. Maailma erinevates piirkondades nimetatakse seda ka elektroonikaseadmeteks, elektrijäätmeteks või e-vanametalliks.
Ligikaudu kolmandik e-jäätmetest pärineb väikestest seadmetest, nagu mänguasjad, tolmuimejad ja kaamerad. Muud näited e-jäätmetest hõlmavad mobiiltelefone, sülearvuteid, ekraane, monitore, televiisoreid ja külmikuid.
Aruande kohaselt toodeti 2022. aastal kogu maailmas 68 miljonit tonni e-jäätmeid, kuid ringlusse võeti vaid umbes 15,4 miljonit tonni. Ka 2022. aastal jäi e-jäätmetesse vähemalt 34 miljonit tonni väärismetalle. Ekstraheerimise ja taaskasutamise korral väidavad aruande autorid, et nende väärtus oleks umbes 91 miljardit dollarit, millest on maha arvatud sissenõudmiskulud.
“E-jäätmete ringlussevõtt ei kata rohkem kui 1% nõudlusest oluliste haruldaste muldmetallide järele. Lihtsamalt öeldes ei saa tavapärane äritegevus jätkuda,” ütles ta.
“See uus raport kujutab endast kohest üleskutset suurematele investeeringutele taristu arendamisse, parandamise ja korduskasutamise suuremasse edendamisse, suutlikkuse suurendamisse ja meetmetesse ebaseaduslike e-jäätmete saadetiste peatamiseks. Ja investeering tasuks end labidatega ära.”
Raportis väidetakse ka, et e-jäätmete nõuetekohane ringlussevõtt võib aidata aeglustada ohtlike saasteainete ja ainete levikut. Väidetakse, et metallide kogumine e-jäätmetest võib aidata vältida 52 miljardit kilogrammi CO2-ekvivalentset heidet maagi kaevandamisel, hoides samal ajal sellised ained nagu plii ja elavhõbe veeallikatest eemal.
Samal ajal väidavad autorid, et ohtlik e-jäätmete käitlemine maksab 78 miljardit dollarit väliskulusid inimeste ja keskkonna tervisele, hinnanguliselt 36 miljardit dollarit pikaajalisteks sotsiaalmajanduslikeks muutusteks ja 22 miljardit dollarit saasteainetel põhinevate haiguste ravikuludeks.
ÜRO jätkusuutlike tsüklite programmi vanemjuht Ruediger Kuehr ütles, et kohene tegutsemine lahendaks majanduslikud ja tervisega seotud mured ning säästaks pikas perspektiivis raha.
“Kõige selle taustal on hädasti vaja astuda konkreetseid samme e-jäätmetega tegelemiseks ja nende vähendamiseks,” ütles ta.
“Parem e-jäätmete käitlemine võib tuua kaasa ülemaailmse netopositiivse tulemuse 38 miljardit USA dollarit, mis kujutab endast märkimisväärset majanduslikku võimalust, tegeledes samal ajal kliimamuutuste ja tervisemõjudega,” lisas hr Kuehr.
E-jäätmete probleem ainult süveneb
Uurimise käigus leidis ÜRO ülemaailmne e-jäätmete monitor, et e-jäätmete tootmine on alates 2010. aastast kasvanud umbes 2,5 miljoni tonni võrra aastas, samas kui ringlussevõtt on sama aja jooksul kasvanud vaid umbes 0,55 miljoni tonni võrra aastas.
Aruande kohaselt on tehnoloogilised arengud, suurem tarbimine, piiratud remondivõimalused, lühemad toote elutsüklid, disainivead ja ebapiisav e-jäätmete käitlemise infrastruktuur kõik soodustavad tegurid.
Soodustava tegurina toodi välja ka päikesepaneelide laialdane kasutamine. Kuigi autorid märkisid, et taastuvenergia sektor toodab suhteliselt vähe jäätmeid, praegu 0,66 miljonit tonni aastas, peaks see arv 2030. aastaks kasvama neli korda.
Eelkõige märgiti, et päikesepaneelide jäätmetel on potentsiaal märkimisväärselt kasvada, kui olemasolevad päikesepaneelid tuleb välja vahetada ja lühema elueaga väikesemahulised päikeseseadmed muutuvad populaarsemaks.
ÜRO Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu telekommunikatsiooni arendusbüroo direktor Cosmas Luckyson Zavava ütles, et valitsused kogu maailmas peavad töötama välja regulatsioonid, et tegeleda kasvava e-jäätmete probleemiga.
“Viimased uuringud näitavad, et e-jäätmetest tulenev globaalne väljakutse ainult kasvab,” ütles ta.
“Kuna vähem kui pool maailmast rakendab ja jõustab probleemi lahendamiseks lähenemisviise, tõstab see häiret usaldusväärsete eeskirjade järele, et suurendada kogumist ja ringlussevõttu.”
Aruande kohaselt on ringlussevõtu määrad kogu maailmas väga erinevad. Euroopa, suurim e-jäätmete tootja elaniku kohta, taaskasutab 42,8 protsenti oma e-jäätmetest. Seevastu Aasia riigid, kus toodetakse pool kõigist e-jäätmetest, taaskasutavad vaid 11,8 protsenti.
Autorid väidavad, et erinevused on põhjustatud õigusaktidest – täpsemalt nende puudumisest. Aruandes analüüsitud 193 riigist olid ainult 81-l e-jäätmeid käsitlevad õigusaktid ja ainult 36-l olid ametlikud e-jäätmete ringlussevõtu eesmärgid.
Kui midagi ette ei võeta, soovitatakse aruandes, et vaid 20 protsenti 2030. aastal tekkinud e-jäätmetest võetakse ringlusse, mis läheb maksma 40 miljardit dollarit.
Autorid väidavad, et kui riigid rakendavad vabatahtlikke kogumis- ja ringlussevõtuskeeme, saaks ringlusse võtta 38 protsenti.
Õigusaktid koos kummagi variandiga suurendaksid ilmselt e-jäätmete ringlussevõtu näitajat 44 protsendini. Autorite esitatud parim stsenaarium oleks see, kui valitsused vormistaksid e-jäätmete kogumise ja ringlussevõtu õigusaktide ja muu toetusega, mis väidetavalt aitaks 2030. aastaks jõuda 60 protsendini ringlussevõetavatest e-jäätmetest.