Vanemad inimesed mäletavad koolis pähetuubitud salme suurest ja üllast kodanikust Vladimir Uljanovist, varjunimega Lenin, kes võtaks lapsi sülle ja silitaks neil hellalt pead. Kui täna keegi võõras onu lapsi sülle krabaks ja hakkaks neil pead silitama, oleks tegu pedofiiliga.
Rohkem kui 100 aastat tagasi oli aga Suur Lenin ise eeskujuks laste ümber mehkeldamisega. Sellega tahtis meie suur õpetaja näidata, et ta tõepoolest neist hoolis.Lenin oli üldse väga mitmekülgne inimene.
Eriti huvitas teda tervishoiu valdkond, kui käis isiklikult Šveitsi lõbumajades uurimas ja proovimas, et kas süllevõtt ja peasilitused võivad põhjustada ka suguhaiguste levikut. Tulemus oli igati positiivne ja nõukogude arstid said ühe patsiendi juurde.
Leninlikke traditsioone arendas edasi kõigi nõukogude inimeste Päike – sm. Stalin. Tema ei võtnud küll oma kaasvõitlejaid sülle, vaid piirdus põgusa sülelusega, et neid hiljem hellalt mahalaskmisele saata. Lev Trotskiga aga ei läinud asjad mööda sissetallatud rada, kuid ka tema leiti lõpuks kaugelt Mehhikost üles ja jääkirka hell silitus tema pealael kustutas järjekordse eluküünla. Trotski oli muidugi ise hooletu ega kasutanud turvavarustusena kiivrit.
Hilisematel aegadel on riigijuhte ikka kujutatud laste sõpradena, küll ühispildistamistel, küll lillesülemite vastuvõtmisel naeratamas koos lastega.
Tänapäeval on need propagandavõtted veidi teisenenud, kuid puru silmaajamine käib mastaapselt ja hoogsalt edasi. Kui Lenin unistas omal ajal maailmarevolutsioonist, siis kaasajal vaadatakse õnneks suuremat pilti ja on asutud tegelema terve planeedi päästmisega. Kui planeediga Maa asjad ühele poole saadakse, võib arvata, et järgmine on nimekirjas Marss.
Valitsus väidab mesikeeli, et sõja tõttu on meil keeruline majandusolukord, kuid nad pingutavad kõigest väest, et elu Eestimaal ikka edeneks jne.
Samal ajal pannakse meile hellalt pikki pead uute maksutõusude, inflatsiooni suurendamise, vaktsineerimise, energiapolitika ja muude roheliste ning andekate võtetega. Õnneks ei pea seejuures kobama pimeduses ega tegutsema katse-eksituse meetodit appi võttes. Brüsseli päikesekiired on ka siinse maanurga meie oma rahva abiga kenasti üles leidnud ja valgustavad silmipimestavalt meie meeli.
Ja kui keegi söandabki väita, et inimlikul lollusel ja universumil ei ole piire, on tegu kindlasti vihakõnega.
Uno Niinsalu
