NATO liikmelt Ungarilt oodatakse eelseisval Euroopa Liidu tippkohtumisel Brüsselis vetostamist ettepanekutele uue 50 miljardi euro suuruse abipaketi kohta Ukrainale.
14. ja 15.detsembriks kavandatud tippkohtumisel otsustavad ELi juhid, kas anda Kiievile 50 miljardit eurot (umbes 54 miljardit dollarit) majanduslikku toetust ja 20 miljardit eurot (umbes 22 miljardit dollarit) sõjalist abi.
Tippkohtumisel otsustavad ELi juhid ka selle üle, kas alustada ELiga ühinemise läbirääkimisi Ukrainaga, kes on pikka aega püüdnud Euroopa blokiga ühineda.
Ungari ametnike hiljutiste märkuste põhjal eeldatakse, et Budapest paneb veto mõlemale ettepanekule, mis nõuavad kõigi 27 ELi liikmesriigi ühehäälset toetust.
Samuti on tõenäoline, et ta on vastu üleskutsetele kehtestada kaheteistkümnes voor ELi sanktsioone Venemaa vastu, kes tungis eelmise aasta alguses Ida-Ukrainasse.
Ungari natsionalistlik liider Viktor Orban on varasemates sõnavõttudes kinnitanud, et Ukraina ei ole “valmis” saama ELi täisliikmeks.
Hr Orban on oma väite toetuseks osutanud endeemilisele korruptsioonile Ukrainas koos Kiievi väidetava etniliste ungarlaste väärkohtlemisega.
Samal ajal on Ukraina ametnikud korduvalt rõhutanud vajadust Lääne toetuse järele – nii rahalist kui ka sõjalist -, et jätkata käimasolevat võitlust Vene vägede vastu.
Kiiev ei ole teinud saladust oma pikaajalisest soovist ELiga ühineda.
“Me loodame [Brüsseli tippkohtumisel] positiivsetele otsustele,” ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi 10.detsembril videopöördumises.
Ta lisas: “Euroopa peab otsustavalt kaitsma oma väärtusi ja ühtsust.”
Ukraina välisminister Dmytro Kuleba on väljendanud sarnaseid tundeid.
“Kõige olulisem otsus on … otsus alustada [ELi] ühinemisläbirääkimisi,” ütles ta kohtumisel ELi välisministritega 11.detsembril.
“Ma ei taha rääkida laastavatest tagajärgedest, mis juhtuvad, kui [Euroopa] Nõukogu seda otsust ei tee,” lisas Kuleba.
“Võtmehetk”
Reutersi tsiteeritud EL-i kõrge ametniku sõnul on eelseisev tippkohtumine “võtmehetk”.
“On väga oluline, et … EL näitab Ukrainale selget ja täielikku toetust,” tsiteeriti ametnikku 11.detsembril.
“See sõnum ei oleks ainult Moskvale,” lisas ametnik. “See oleks ka sõnum Washingtonile [ja] sõnum Kiievile.”
Viktor Orbani juhtimisel on Ungari pikka aega olnud ainus ELi liikmesriik, kes on vastu Ukraina tingimusteta toetamisele.
Budapesti seisukoht on teravas kontrastis ELi, NATO ja Washingtoni väljendatud seisukohtadega.
11.detsembril ütles Ungari välisminister Peter Szijjarto, et tema riik ei allu teiste Euroopa liidrite “survele”.
“Enamik Euroopa poliitikuid tahab teha selliseid olulisi otsuseid [Ukraina kohta], millel puudub täielikult ettevalmistus ja strateegiline konsensus,” ütles ta.
“Me ei anna järele ühelegi survele, olenemata sellest, kust või kelle poolt see surve tuleb,” lisas hr Szijjarto.
Eelseisev tippkohtumine Brüsselis toimub keset kasvavaid spekulatsioone USA toetuse tuleviku kohta Ukrainale.
Eelmisel nädalal lükkasid vabariiklastest seadusandjad tagasi USA presidendi Joe Bideni ettepaneku värske 60 miljardi dollari suuruse abipaketi kohta Kiievile.
Seadusandjad nõuavad, et Ukrainale antava täiendava abiga kaasneks USA piirijulgeoleku suurem rahastamine.
12.detsembril kohtub Zelenskõi Washingtonis president Bideniga, et arutada Valge Maja avalduse kohaselt USA jätkuva toetuse “elulist tähtsust”.
Rahukõnelused on ebatõenäolised
Brüsselis toimuv tippkohtumine toimub samuti keset Ukraina üha süngemaks muutuvat lahinguvälja olukorda, mida paljud meediaväljaanded on hakanud tunnistama.
“Putini Venemaa sulgeb laastava võidu,” loe 9.detsembri pealkirja Ühendkuningriigi Daily Telegraphist. “Euroopa alused värisevad.”
Ajaleht, mis on tuntud oma tugevalt Ukraina-meelse hoiaku poolest, väidab selgesõnaliselt, et kuudepikkune Ukraina vasturünnak oli “lõppenud läbikukkumisega”.
Selle kuu alguses teatas Ameerika ajakirjanik Seymour Hersh, et Venemaa ja Ukraina sõjaväe tippametnike vahel on käimas erakõnelused.
Substackile kirjutades viitas hr Hersh oma väidete toetuseks nimetamata USA luureallikatele.
Kui hr Hershi väidete kohta küsiti, ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja ajalehele The Epoch Times, et igasugune otsus Moskvaga kõnelusi pidada on “Ukraina otsustada”.
Pressiesindaja aga kinnitas: “On selge, et Kremlil pole mingit huvi selle sõja üle läbirääkimisi pidada ega seda lõpetada.”
“Oleme pühendunud Ukraina toetamisele selles võitluses ning Ukrainale võitmiseks vajaliku varustuse ja abi andmisele,” lisas pressiesindaja.
Kui Venemaa välisministrilt Sergei Lavrovilt küsiti salajaste kõneluste väljavaate kohta, ütles ta hiljuti ajakirjanikele: “Te peate küsima hr Zelenskõilt.”
Lavrov märkis, et Ukraina liider on keelanud kogu suhtluse Kiievi ja Moskva vahel seni, kuni Venemaa president Vladimir Putin on ametis.
8.detsembril kinnitas hr Putin oma kavatsust vaidlustada järgmise aasta märtsiks kavandatud presidendivalimised.
Eelseisva küsitluse võit võimaldaks Venemaa pikaajalisel liidril jääda võimule kuni 2030.aastani.
