Kuhu me tehnoloogia arenduses välja tahame jõuda? Milleks meile vaja nii palju tehnoloogiat, kui me hingelt ja vaimult järjest rohkem mandume? Arendame AId, aga inimese enda hing ja mõtlemisvõime aina enam kärbub. Kas me oleme nüüd inimestena õnnelikumad, et tehnoloogia uksest ja aknast sisse pressib? Kas me kogeme ELU väärtuslikumana, kui omame rohkelt asju ja kõrgtehnoloogiat? Ei koge ju. Miks me nii hirmsasti Kuust unistame ja tahame Marsile oma jala maha panna, samas kui reaalsuses oleme unustanud, kuidas kingapaelu iseseisvalt siduda. Selle asemel, et aknast välja vaadata ja nautida, kuidas tuul puulehtedega mürab, on meie pilgud hoopiski naelutatud eredate ekraanide külge, mis imevad meist aeglaselt kõik elujõu, jättes alles vaid tühja pilgu ja surnud hinge. Inimese hing vajab arenguks ilu, õrnust ja sooje kallistusi, ning iga inimese keha vajab arenguks ka rikkalikult mineraale, lisaks vajame sidet teiste inimestega, silmast silma vaadet!
Praegune ühiskond aga lõhub sedaJumalikku inimestevahelist sidet, lõhub ainulaadset intiimset tunnet, mis rikastab elu ja kosutab hinge.
Varsti on selline olukord, kus toidame mineraalidega tehnoloogiat, aga ISE muutume järjest haigemaks ja viletsamaks, tänu kroonilisele mineraalide puudusele kehas. Kaevandame mullast kõik mineraalid välja, et arendada tehnoloogiat, samas meie TOIT on järest mineraalivaesem. Jõllitame hommikust õhtuni nõudlikult kiirgavaid ekraane, selle asemel, et üksteisele sügavalt ja soojalt silma vaadata. Kuhu me omaarust inimestena arenunud oleme, kui käitume aina õelamalt ja ebainimlikumalt?
Tehnoloogia areneb, aga meie, inimestena, taandareneme! Praegune ühiskond on ilmselge näide vaimsest ja moraalsest mandumisest. Kõik me ümber mädaneb, nii hinged kui ajud!!! Palun kõigil proovida vaadata ühiskonnas toimuvat objektiivselt ja teil läheb süda pahaks mõistes, kui palju on meie keskel valet, vägivalda ja madalalt arenunud indiviidide, kelledel puudub nii mõistus kui ka südametunnistus. Need on inimesed, kes on oma hinge andnud tehnoloogia ja bürokraatia alluvusse, nad on tundetud ja ebainimlikud, väärastunud psüühikaga zombid. Ainult barbaarne ja alaarenenud inimene nõuab vägivalda ning tapab oma liigikaaslast.
Imelik koht on see planeet maa ja inimesed on veel imelikumad olendid, kes ei oska austad ELU, mis meile antud. Selle asemel, et nautida ühiselt elus olemist, koosloomist ja meie ilusat planeeti, me hoopis tapame ūksteist, reostame oma keskkonda ja toidame mineraalidega elutut masinavärki, mis mingit õnnetunnet ei anna kuskilt otsast.
Keegi ei arvesta sellega, et kui emakesel maal ükskord inimpuukidest villand saab, siis piisab mõnest maavärinast, üleujutusest ja ongi puhas plats. Ei aita meid siis ükski tehnoloogia ega AI.
Inimliooma arrogantsus ja ülbus on üks kõige ohtlikum omadus, mis on ennemgi toonud suuri hävinguid. Ikka ja jälle on meile antud uus võimalus otsast peale alustada, ja ikka ja jälle me suudame kõik kihva keerata. Aeg on ärgata, rääkida rahust, sõprusest, andestusest ning koostööst!!! Palun hakkame ometigi inimestena ARENEMA, ennem, kui meie endi korraldatud katastroof meid kõiki laiaks litsub.
Ja ärge unustagem, et kõik keerulised asjad on tegelikult väga lihtsad. Tegelikult, oleks juba suur areng seegi, kui me õpikisime üksteisele rõõmsalt naeratama.
Parem ELU võib alguse saada sõbralikust pilgust ja soojast naeratusest. Masinad ei oska ju naeratada päriselt, ainult inimesed. 😁
/Ülle Pukk, Koos/