Lugesin just uudistest, et Netanyahul on uus põnev plaan, sundida kõik juudid sõdima, ei mingeid erandeid!!! Ka mustade kaabudega karvikud peavad varsti oma Torah asemel relvad kätte haarama. Jumalale ei piisa enam seina ääres koogutamisest ja palvetamisest, aeg on tegutseda, sest verine tööpõld Gazas vajab kuulide külvajaid juurde. On ilmselge, et kõigevägevam Iisrael vaevleb sõdurite nappuse käes, kui orthodox juutidele ka enam ei halastata.
Nagu Ukraina ühiskond on kokku kukkumas, nii on ka Iisraeli ühiskond lagunemas, kus helge tuleviku asemel vaatab vastu igavesti kestev sünge vägivald. Iisraeli juudid võivad rahulikust elust nüüd vaid und näha. Gaza tapatalgud on kindlustanud selle, et vaen ja verevalamine seal piirkonnast ei lõppe iial. Kui ei lasta palestiinlastel oma kodumaal rahus elada, siis vōib kindel olla, et ka ükski juut Iisraelis ei maga kunagi enam rahulikult.
Lihtsad inimesed Iisraelis, kes on siiani harjunud mugavalt ja suht turvaliselt elama, ei suuda taluda järjest süvenevat militaarset ning majanduslikku kriisi. Varsti pea miljon inimest riigist lahkunud.
Ütleb vanasõnagi, et kõik mis teed, teed endale. Iisraeli kuri plaan kõik palestiinlased Gazast välja peksta, vōib lõppeda hoopis sellega, et Iisraeli enda riik voolab rahvast tühjaks, vōi kukub riik mingil hetkel majanduslikult kokku. Lisaks tapatalgutele Gazas, on konflikt Iisraeli ja Liibanoni vahel ohtlikult eskaleerumas, ning ka huutid sihikindlalt jätkavad Punase mere kaubandusteede halvamist, kõmmutades seal Israeli poole suunduvaid kaubalaevu.
Igatahes väga kehv olukord ja aina kehvemaks läheb, eriti veel nüüd, kui “mustad kaabud” samuti Netanyahu vastu mässama hakkavad. Lisaks kasvavale sisepingetele, on ka rahvusvahelistes suhetes keerulised ajad, sest paljud riigid on Iisraelile diplomaatiliselt selja keeranud, mõistes hukka Netanyahu valitsuse mõrtsukatööd Gazas. Iisraeli tulevik on tumedates toonides, ja riigi kestma jäämine pikemas perspektiivis väga küsitav, sest inimesed lihtsalt ei taha seal keset vägivalda enam elada. Pakivad oma kulla ja muu varanduse kokku ning kolivad tagasi, kust nad peale II maailmasõda tulid, Euroopasse ja Ameerikasse.
Rahvana, on juutidel üks raske ja keeruline saatus olnud. Läbi ajaloo, on juutidega kaasas käinud halb reputatsioon, nagu mingi paha hais, mida ei varja ükski kallis parfüüm. Paljud Euroopa kuningad on juudid oma riigist välja visanud ja kirjeldavad juute, kui ahneid, omakasupüüdlike reetureid, kes rahaga ostavad endale võimu ja topivad oma suurt nina sinna, kuhu neil asja pole.Kas mitte Juudas ei olnud see, kes reetis Jeesuse 30 hõbeseekli eest? Ja olid ju juudid need, kes tapsid Jeesuse, omaenda poja, sest Jeesus soovitas juutidel meelt parandada ja mitte olla nii ahned. Aga näed, millegipärast on raha juutidele alatu olnud tähtsam, kui Jeesuse õpetused, mis manitsesid kõiki inimesi elama rahus, sõpruses, lahkuses ja võrdsuses.
Minu loogika ütleb, et midagi on moraalselt viltu, kui religioonis rõhutatakse seda, et üks rahvus on välja valitud ja parem rahvas, kui teised. Minu moraalsete vaadetega selline suhtumine kuidagi ei klapi. Juudid üritavad maailma veenda, et nemad on Jumala lemmiklapsed ja võivad karistamatult tappa, kes iganes neile jalgu jäävad materiaalsete himude rahuldamisel, näiteks nagu palestiinlasi Gazas.
Selline ellu suhtumine tundub kuidagi väär ja ebainimlik. Vähemalt minu süda ei pea seda õigeks.
Mis kõrgem võim see selline on, mis soodustab egoismi, arrogantsust, ülbust ja vägivalda?
Olen päris kindel, et niikaua, kui Iisraelis valitseb mentaliteet, et juudi rahvus on ülem, ning palestiinlased on teisejärgulised koerad, keda vōib massiliselt ja süüdimatult tappa, siis pole mitte lootustki, et juudid iial rahu saavad. Jeesuse tapmisega nad juba tõmbasid endale kaela kollektiivse needuse, mida nende verest välja ei pese ja ajaloost ei kustuta. Nüüd veel Gaza genotsiid ka lisaks. Karta on, et nii suur patukoorem litsub Iisraeli riigi keset liivast kõrbet laiaks kui lutika. Väike Iisrael on läinud üle piiri ja unustanud, mis riigid ja KES teda ümbritsevad! Iisraeli vaadatakse kui tüütut ja vastikut skorpioni keset liivast kõrbe, kes arvab endast liiga palju. Mul on väga kurb ja kahju, et järjekordselt on religioon põhjustanud inimestele nii palju häda ja viletsust.
Olen siiralt tänulik, et sündisin siia maailma eestlasena sellisel ajastul, kus mu aju ja hing said vabalt puhtas keskkonnas ja rahumeelses ühiskonnas areneda. On ju teada-tuntud fakt, et eestlased on oma loomult üks kõige ateistlikum rahvus. Eestlane on olnud looduse laps, kes armastab oma musta mulda, halli taevast, sinist merd, rohelisi metsi ja valget ja karget talve. Ürgne eestlane ei kippunud maailma vallutama, vaid oli rahul oma mustas mullas siblides, ning oli iseenda kuningas, omaenda mätta otsas.
Minu kasvamise ajal ei pressinud ühiskond peale ei religiooni, ega sügavat kommunisimi, sest 80ndatel ei võtnud keegi enam kommunistliku partei möla tõsiselt. Ma olen sügavalt tänulik, et mu hing on puhas religioonist ja mu aju ei kontrolli ideoloogia. Mind ei piitsuta hirm põrgus põleda, ega ahista mind süütunne Jumala ees. Samuti, ei ülista ma ühtegi ideoloogiat, ega pea valitsust oma peremeheks! Tunnen, et olen hingelt vaba inimene elamaks nii, kuidas tahan, peaasi, et kellelgi tahtlikult haiget ei teeks ja surres tahaks, et ei oleks häbi elatud elust. Imekombel olen kasvanud ka ilma piiblita normaalseks, viisakaks ja heasüdamlikuks inimeseks. Ma ei pea ennast kellestki ei paremaks, ega halvemaks. Austan ennast ja austan ka teisi. Vahest teen vigu ja kukun käpuli, kuid siis tõusen püsti ja püüan olla parem. Alatu ja räpase hingega inimestest ma lihtsalt eemaldun. Pole minu asi kedagi hukka mõista. Küll elu vitsutab neid, keda vaja. Pole iial pidanud ka kellegi ees roomama, alandusi taluma , vōi oma väärikust müüma.
Elan oma elu lihtsate reeglite järgi; ära tee teistele seda, mida ei soovi endale, kohtle inimesi nii, nagu sa soovid, et sind koheldakse, ela ise ja lase teistel elada, ning püüa alati eelkõige mõista, kui et hukka mõista, sest keegi pole täiuslik ja me kõik teeme vigu.
Miks peavad inimesed olema aheldatud religioonide ja ideoloogiate külge moraalsete suuniste saamiseks, selle asemel et lihtsalt olla inimlik, olla lahke, soe ja sõbralik? Tänapäeval lähed lausa vangi, kui pooldad rahu ja sõprust.
Väga kummalises maailmas elame. Eeldatavasti on inimesed sündinud siia ilma selleks, et õppida austama elu, nii enda ümber kui enda sees, mitte aga tulnud siia, et hävitada elu. Oleme sündindud müstilisest ja Jumalikust allikast, eesmärgiga arendada üllaid tundeid nagu armastus, väärikus, andestus ja vastutustunne! Praegu on kõik need väärtused mutta trambitud. Jumal on õpetaja, kes suhtleb inimestega läbi südame ja läbi tunnete keele. Elu on range õpetaja, aga samas õiglane, õrn ja hell.
Piits ja präänik, valu ja armastus, kõik õpetused tulevad ühe ja sama õpetaja poolt. Kõik kogemused sõltuvad sellest, kui hea õpilane sa oled.
Õudusega aga vaatan reaalsust, kus inimesed on moondatud tundetuteks ja psühhopaatseteks zombideks, kes on leppinud sellega, et sõda ja vägivald on “uus normaalsus”, ning imevad iga õhtu endale meediast järgmise päeva suunised, nagu näljased imikud emapiima. Nii religioon, poliitiline ideoloogia, kui ka üha enam võimust võtnud tehnoloogia, tapavad inimestes ilusaid tundeid, hävitavad iseseisvat mõtlemist ja tapavad inimeste sidet oma südamega. Hävitatakse hingelist intiimsust ja elu ilu, asendades seda perverssete ihade ning roppustega.
Järjest süveneva inimlikkuse puudumise tagajärjel, on jälle maailmas lahvatanud sõjakolded ja neid tuleb aina juurde. Globaalsed liidrid täiesti süüdimatult ja nahhaalselt õhutavad oma riikides vägivalda ning süstivad inimestesse vihkamist. Maailmas järjest intensiivsemalt käib mõttetu verevalamine, vastutustundetu valetamine ja varastamine. Ebamoraalsus, perverssused ja liiderlikus, levivad katkuna,mädandades hingesid hullemini, kui süüfilis ihu. Ülbus, egoism, arrogantsus ja ahnus on jälle inimkonda juurdunud nii sügavalt, nagu neljandas staadiumis vähk, kus elulootust on alles väga vähe. Sünged ajad on meid ees ootamas, sest kuidagi on jälle ära unustatud lihtne tõde, et inimolenditena oleme me kõik võrdsed!!!
Me kõik sünnime siia ilma mingi ime läbi, mida keegi ei suuda siiani mõista. Meile kõigilie on antud mingi aeg elada, mõnele rohkem, mõnele vähem, ja siis me lõpuks kõik sureme, kadudes igaviku musta aukku. Milleks siis ometi raisata seda imelist elu verevalamisele ja vihkamisele, kui võiks elada hoopis rahus, sõpruses ja armastuses? Sõjale pühendatud aeg on raisatud aeg! Mõelgem selle peale, armas rahvas ja ärgem lubagem oma ühiskonda, oma armast Eestit reostada vihkamise ja vägivallaga. Meil tuleb oma süda üles leida, seljad sirgu ajada, pead kokku panna, ning seista selle eest, et keset maailmas möllavat vägivalda ja ebamoraalsust, jääks Eestis alles inimlikkus, peretraditsioonid ja puhas loodus. Pole ju palju tahetud. Vaatamata suht lootusetule olukorrale, kuidagi siiski tuleb leida rahumeelne väljapääs. Me peame välja vingerdama NATO raudse saapa alt, ennem kui pool Eestit õhku lastakse. Samuti tuleb leida lahendus, kuidas vabaneda Euroopa Liidu kägistavast bürokraatiast, et päästa lämbuv majandus. Eesti väärib paremat saatust kui sõda ja vaesus ning aju saastav ideoloogia. Meie lapsed ja noored vajavad turvalist ühiskonda ja inimlikkust arendavaid eeskujusid, mis täidaks hinge õrnuse ja armastusega ja motiveeriks elust rõõmu tundma. Eesti vajab rahulikku, puhast ja toitvat keskkonda, et sünniks rohkem lapsi. Kui Eesti iive lähiaastatel mingit olulist buusti ei saa, siis on meie rahvuse ja traditsioonide kestma jäämine suure küsimärgi all. Mõelgem selle peale väga tõsiselt!
Vot sellised mõtted voolasid täna siin kuuma Florida päikese all.
/Ülle Pukk/
