On loogiline, et Eesti kaitsekulutused ei võluta välja kuskilt seinapraost, või onu Sämmi varalaekast, kõik raha tuleb maksumaksja taskust!
Kallase sõnul on Eesti kaitsekulutused “Euroopa keskmisest kõrgemad ja meie sotsiaal- ning haridus sfääri kulutused Euroopa keskmisest madalamad”, aga vaatamata sellele, turvatunnet riigis ikka pole!
Ehk on aeg välispoliitikas suunda muuta, kus Eesti poliitikud rohkem suud kinni hoiavad ja arendavad diplomaatilist suhtlemiskultuuri. See kindlasti parandaks Eesti julgeolekut täiesti TASUTA.
Väikese Eesti arvamus niikuinii kedagi ei morjenda, milleks siis rahvusvahelisel tasandil suud pruukida, kui see ainult valab rohkem õli tulle?
Nii Kallase kui Karise labased ja üleolevad väljaütlemised Venemaa suunas, on Eesti mainele ja riiklikule julgeolekule teinud karuteene. Nüüd siis seisab riik katastroofi ees, kus kaitsekulutused on tõstetud maksimumini, aga reaalne kaitse puudub.
Venemaa vaatab rahulikult pealt, kuidas eestimaalased iseennast oma kaitse kulutustega üles poovad ja naeravad pihku. Mõne pommiga lõigatakse läbi nabanöör Euroopa ja USAga ning ongi kõik.
Siis tuleb uus aeg, kus Eesti saab olla tõeliselt iseseisev, sest tegelikult ei huvita eestlaste heaolu ei Ameerikat ega Venemaad. Kogu maailmal on täiesti ükskõik, kas me elame või sureme.
Karm reaalsus on selline, et Eesti pole suutnud ennast iseseisvana kehtestada kõigi nende vabaduse aastate jooksul, sest individuaalsete isikute ambitsioonid on olnud suurem prioriteet, kui ühiskonna heaolu.
Eesti jääb igavesti kas ühe või teise suurriigi mõjusfääri, kus tuleb õppida targalt ja diplomaatiliselt laveerima, vältimaks konflikti oma kodumaal.
Iseseisev riik suudab hoolitseda ja kaitsta oma inimesi, ISE ära toita oma rahva, suudab õpetada ja ravida oma inimesi ja hoolitseda oma vanurite eest. Kuna Eesti geenides puudub oskus ja tahtmine tegutseda kollektiivselt ühise eesmärgi nimel, siis seetõttu pole me ka olnud suutelised iseseisvalt majandama. Eestlaste “küüned ainult enda poole ” mentaliteet ja omavaheline kaklemine, ei loo mitte iialgi võimalust saavutada kollektiivset edu iseseisva riigina. See on FAKT! Vaadake, milline kisma praegu toimub erakondade vahel ja ka erakondade sees. Keegi ei salli kedagi, kõik õelutsevad, valetavad ja vastastikku süüdistavad üksteist. KUHU me riigina jõuame, kui meid juhib kari omavahel purelevaid krantse?
Eesti elu arenguks puudub visioon ja moraalne kompass. Praeguse valitsuse “nägemus” tulevikust on selline, kus hakkamegi elama igaveses hirmus Venemaa ees, ning teeme tööd ainult selleks, et kõrgete maksude näol oma hirmu kinni tampida! Kas see on normaalne tulevikuplaan? Niimoodi jätkates on riigi kokkuvarisemine vältimatu saatus.
Ukraina sõjasse üliagressiivne sekkumine on olnud VIGA, mis on Eestist teinud märklaua, mida oleks saanud vältida. Antud hetkel on Eesti kunstlikult teinud Venemaast enda vaenlase, mitte aga vastupidi.
Hallo mõistus, väike külakrants kuulutas karule sõja. Kui harimatu võib ikka üks riigijuht olla, et ei suutnud ette näha tagajärgi, mida Venemaa suunaline ärplemine kaasa toob?
Oleks võinud piirduda Ukrainale ainult humanitaarse abi andmisega VÕIMALUSTE PIIRES, ilma oma riiki kahjustamata. Oleks võinud ette näha, et Ukraina ei pruugi seda sõda võita. Venemaa piiriäärse riigina, kuuludes ida ja lääne vahelisesse puhvertsooni, ei saa Eesti riik endale lubada rahvusvahelist ülbitsemist ega võõrriikide sõjaväebaase oma territooriumil.
Kui mitu korda me peame peksa saama, ennem kui mõistus koju tuleb? Kõik need tegelased, kes kirjutasid alla NATO sõjaväebaaside lepingule, on tegelikud riigi ja rahva reeturid, mitte aga Aivo Peterson, kes ettenägelikult üritas hoida sõbralikku silda Venemaa ja Eesti vahel.
Ma nõuan, et valitsus alustaks Venemaaga koheseid läbirääkimisi, sest mingil hetkel tuleb niikuinii jälle suhtlema hakata. Küsimus on ainult selles, et kas me teeme seda sirge seljaga ja väärikalt ennem totaalset kaost, või roomame Moskvasse pärast purustusi. Valik on meie teha!
Aeg on rääkida RAHUST!
Oleme KOOS
/Ülle Pukk/
