Nägin kord und
Kord nägin und, oli maailm üks lilleline vaip,
igas lilles oli peidus üks hea sõna,
see oli tõeliselt imeline paik,
kus ainult headust kõigile kõlas.
Minnes edasi, märkasin rohelist vaipa,
igas rohukõrres peidus oli lootus,
oh, kuidas olin igatsenud sellist paika,
tundsin, see on kui minule loodud!
Ja oli seal ka kolmas, majesteetlik vaip,
seal iga puu nagu õiglane sõber.
Mida kõike seal kuulsin, oli see vast paik!
Ma teada sain mõnda valusat tõde.
Siis ligi mind meelitas tumesinine vaip,
seal igas merelaines peidus oli laul
ja kui nemad koos võimsalt üheks said,
olin rabatud, andsin neile au…
Minu pea kohal kõrgus hiiglaslik vaip,
igas tähes oli peidus üks soov
ja kui need soovid järgemööda täidetud said,
nii õnnelikud olime seal koos.
Veidi eemal oli rannakividest vaip,
iga kivi kohal hõljus kaitseingel,
see näis olevat kõige püham paik –
seal tervenesid katkised hinged.
Nägin und, oli maailm üks lilleline vaip,
see tundus nagu imedemaa
ja ma usun, et kusagil olemas see paik,
kas ühel päeval leian üles ta…
Kõik müügiks
Pühapäeva kesköösel poole ühe paiku kaks prominenti lootsid leida uut kullaauku,
kaotasid pimedas labidad, sest kuulsid kõva pauku, lausa paljaste kätega suutsid
kraapida sügava augu. Varahommikul hästi suure kotitäie mulda vinnasid selga,
arvutasid, palju see võib sisaldada kult-kulda, äkki nende ees seisis üks pisike kaisukaru moodi karu, sest see könn põgenes sealt koos nende kotiga üldse minema.
Kõik müügiks – oo – pohlamari, kärbseseen
kõik müügiks – aurum ja arseen
kõik müügiks – oo – kõik vihmaussid mätta sees, jah, kõik, kõik, kõik müügiks!
Kõige veetlevam muusika on müntide kõlin,
sa lausa sulad, kui need kukuvad tasku,
väga kaugele jääb sellest räppari mõmin,
mitte miski ei saa sellele vastu…
Kõik müügiks – oo – hapuoblikas ja plii
kõik müügiks – oo – euroopium ja siil
kõik müügiks – oo – kõik kiilaspead ja fosforiit
kõik, kõik, kõik, kõik müügiks!
On tüübid! No on tüübid! On tüübid, oo, neid uneski ei ole näinud,
on, on, on, on tüübid!
Kolmapäeval tehti äri Toompea lossi taga, müüdi maha kummist tempel koos kahtlase naisterahvaga, korravalvur vaatas eemale, mis see tema asigi, rahval olid
ka pohlad, lihtsalt kõndisid rahulikult edasi
Kui läinud on trumm, mingu pulgadki takka,
aga raha peab omadele jääma,
vahet ei ole, ka siis sulas või ei, kõik läheb müügiks, juhhei!
Kõik müügiks – oo – varbaküüned ja nitriit
kõik müügiks – oo – jõuluvana, jesuiit
kõik müügiks – oo – pallaadium ja dolomiit,
kõik, kõik, kõik, kõik müügiks!
On tüübid! No on tüübid! On tüübid, neid uneski ei ole näinud,
on, on, on, on tüübid!
Annan piiritust piiramatus koguses ainult tinutamise eest!
Esileediga koos nähtud tulnukaid!
Kuum! Suunamudija kaotas suuna! Langes depressiooni, avas massažikabineti
“Parem õudne lõpp kui lõputu õudus”
Müüa ajud! Järelmaksu võimalus!
Kaevanduse lähedal märgatud helendamas Baskerville’ide koera.
Tulnud vesirott!
Auto maks läks üle kopsu. Ärasaatmine romulas “Õnn tuli meie õuele!”
Kadunud kuld…koos kassiga…
Kõik müügiks – oo – siin- ja sealpool sood
kõik müügiks – seebivesi ja radoon
kõik müügiks – oo – kõik unelambad, valehambad
kõik, kõik, kõik, kõik müügiks!
Kõik müügiks – oo – ja ajurakud ka
kõik müügiks – ma lausa kepsutan
kõik müügiks – oo – müün maha terve maailma
kõik, kõik, kõik, kõik müügiks!
Kõik, kõik, kõik, kõik müügiks!
täis armastust nad Sulle säravad!
Ei tea, kas oled siin- või sealpool pilvi,
tean üht – mu elust sealgi osa saad…
Mind ära päästad kuristiku servalt,
kui raskelt jalg mul’ eksin’d pimedas,
tean, iialgi ei lahku Sa mu kõrvalt
ning vaikselt minu nime sosistad.
Siin metsatuka vaikuses ja rahus
armsad linnukesed Sulle laulavad
ja õrnalt aimatavas ehapunas
veel liblikad Sul’ valssi tantsivad…
Näed, Ema, kallis, tõin Sul’ täna lilli,
nad igatsedes Sulle õhkavad,
neis näeksin nagu Sinu siiraid silmi –
kui soojalt, koduselt nad lõhnavad!!
******************
Need lilled, mis siin pildil, on just needsamad, mis talle sel päeval põllult korjasin.
Lallaa-la-la-laa, lallaa-la-la-laa, lallaa-la-la-laa Kas kuuleb mind keegi? Lallaa-la-la-laa
Aih! Lallaa-la-la-laa, aih, oih, aih! Lallaa-la-la-laa
Igal pool on aih! Lallaa-la-la-laa, pekkis kõik! Lallaa-la-la-laa
Arsti juures jälle käidud, vaevalt sinna lähen veel,
üle piiri on kõik näidud, lisaboonuseks migreen,
ja see igavene nuhtlus – vererõhuaparaat
närvi ajab ühtepuhku, ainus lohutus – hea, et rõhub veel!
Sülti sõin, lallaa-la-la-laa, kõrvetised sain, lallaa-la-la-laa
see kuri küüslauk, lallaa-la-la-laa, mul kõhus lisaauk…lallaa-la-la-laa
Helget elusügist ootasin ma, tundub praegu see unistuste maa,
omadega olen sootuks sealmaal, et metsaserval ootel lapikene maad…
Pereõde hämmingus – mida sina siin veel teed?
Kergelt muiates mind saatis hulluarstile,
sest, et kõik, mis mu küljes, on lootusetu praak,
psühhiaatri jaoks ma olen nii eriline eksponaat!
Aih!! Lallaa-la-la–laa, aih, oih, aih! Lallaa-la-la-laa,
igal pool on aih! Lallaa-la-la-laa, pekkis kõik! Lallaa-la-la-laa
Puusaopi järjekord on mitu aastat pikk,
seda päeva oodata on hirmus valulik,
karta on, et enne seda olen sirge nagu tikk,
senikaua ainult ohkida ja roomata on mul võimalik!
Appi! Ma ei või!!! Lallaa-la-la-laa, nüüd reetis mind ka põis!! Lallaa-la-la-laa
Nokauti minu lõi, lallaa-la-la-laa ,minuga on kõik! Lallaa-la-la-laa
Oih!! Lallaa-la-la-laa, finišisse sõit!! Lallaa-la-la-laa
elu, mida tõid! Lallaa-la-la-laa, vööst allapoole lõid! Lallaa-la-la-laa
Appi, ma ei või!! Lallaa-la-la-laa, no millal lõpeb kõik…lallaala-la-laa
et suus ei sulaks või, lallaa-la-la-laa, enam pole ükstaskõik! Lallaa-la-la-laa
Kas sel viimsel eluõhtul mind ootab paradiis?
Kus rahuga poen põhku, tõmban kerra nagu siil,
valusööst ei tungi kõhtu, leiab lõpu epikriis,
ikka küsimus jääb õhku – kas ei kordu seal sama nagu siin?
Aih! Oih! Aih!
