Kuna ülemaailmsed tarneahelad näivad olevat taastumas COVID-19 pandeemia häiretest, ähvardab ees uus kriis, millel võib olla märkimisväärne mõju maailmamajandusele.
Viimastel nädalatel Iraani toetatud al-Houthi mässuliste poolt Jeemenis korraldatud rünnakud kaubalaevadele Punasel merel on tekitanud Washingtonis kasvavat ärevust, kuna see kujutab endast märkimisväärset ja vahetut ohtu maailmakaubandusele.
Vaatamata pikematele purjetamisaegadele väldivad lastisaatjad nüüd üha enam Punast merd.
Igal aastal läbib Suessi kanalit umbes 19 000 laeva. Alates selle valmimisest 1869.aastal on veetee olnud üks maailma tähtsamaid kanaleid, mis ühendab Aasiat ja Euroopat. Punane meri on Suessi kanali ainus lõunapoolne sisenemispunkt.
Paljud usuvad, et al-Houthi mässuliste tegevus rahvusvaheliste laevateede häirimisel ei ole ainult sõjategevus, vaid ka rünnak maailmamajanduse vastu.
Punase mere transiidi katkemine nõuaks pikemaid marsruute ümber Aafrika, peamiselt Hea Lootuse neeme kaudu. Rünnakute vältimiseks on mõned maailma parimad nafta- ja laevandusettevõtted, sealhulgas Maersk, Hapag-Lloyd, MSC ja naftamagnaat BP, teatanud plaanist Punase mere marsruut vahele jätta.
Energiaturu andmepakkuja Vortexa andmetel võtavad näiteks Indiast Põhja-Euroopasse suunduvad liinid nüüd 38 päeva asemel 24 päeva, mis on 58 protsenti rohkem ning Vahemerelt Kagu-Aasiasse liinilt 40 päeva asemel kulub 23 päeva, mis on umbes 74 protsenti rohkem.
Täiendav läbisõit tooks kaasa suuremad veo- ja kindlustuskulud, samuti laevanduse viivitused ja sadamaummikud.
Tarneahela ekspertide sõnul avaldab marsruutide muutmine kohest mõju tarneahela toimimisele kogu pühade ajal, põhjustades suuri häireid Euroopa ja Ameerika Ühendriikide tootjatele ja jaemüüjatele.
UCLA Andersoni juhtimiskooli professor Christopher Tang usub, et need rünnakud mõjutaksid USA majandust.
“Kuna Ameerika Ühendriigid nihutavad oma hankimise Hiinast eemale, veetakse suurem osa India ja Vietnami ekspordist Punase mere kaudu Suessi kanali kaudu. See episood käivitab järjekordse tarneahela katkestuse,” ütles ta The Epoch Timesile.
“Ameerika Ühendriigid peavad suunama saatjad Indiast ja kõigist teistest Kagu-Aasia riikidest ümber Hea Lootuse neeme või Vaikse ookeani kaudu. Kulud tõusevad, nagu ka viivitus. See häire põhjustab hindade tõusu, mis kahjustab lähitulevikus USA majandust.”
Rünnakud võivad jätkuda “kuni Iisraeli konflikti lahendamiseni, mis tõenäoliselt niipea ei juhtu”.
Mõju inflatsioonile
Suessi kanal on ülemaailmse tarneahela kriitiline lämbumispunkt ning mis tahes märkimisväärne häire võib avaldada suurt mõju nafta ja muude toorainete hindadele, takistades potentsiaalselt president Joe Bideni jõupingutusi inflatsiooni ohjeldamiseks.
“Need rünnakud peavad lõppema. Nad peavad peatuma. Need on vastuvõetamatud,” ütles riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby ajakirjanikele 19.detsembril 2023.
“Ameerika Ühendriigid ja meie liitlased ning meie partnerid teevad kõik, mida me peame tegema, et nendele ohtudele vastu seista ja neid laevu kaitsta.”
Kasvava ohu tõttu maailmamajandusele on Ameerika Ühendriigid moodustanud koalitsiooni, et nendele rünnakutele vastu seista. 18.detsembril 2023 teatas Pentagon uuest rahvusvahelisest julgeolekualgatusest, et tagada ohutu meretransiit Punasel merel.
Osana jõupingutustest ühinevad mitme riigi laevad ja õhusõidukid Ameerika Ühendriikidega mereseire teostamisel ja kaitsemeetmete võtmisel, et kaitsta kaubalaevu rünnakute eest.
Kaitseminister Lloyd Austin teatas julgeolekualgatusest, mis kannab nime “Operation Prosperity Guardian”.
“Jeemenist lähtuvate hoolimatute al-Houthi rünnakute hiljutine eskaleerumine ohustab kaubanduse vaba liikumist, ohustab süütuid meremehi ja rikub rahvusvahelist õigust,” ütles hr Austin avalduses.
Jõupingutustega liitunud riikide hulka kuuluvad Ühendkuningriik, Bahrein, Kanada, Prantsusmaa, Itaalia, Holland, Norra, Seišellid, Hispaania ja teised.
Hr Kirby ütles, et on “liiga vara teada, millist mõju see tegelikult maailmamajandusele avaldab”.
Seetõttu püüavad Ameerika Ühendriigid olukorrast ette jõuda, luues alliansi ja täpsustades seda, et nendele ohtudele vastu astuda, selgitas ta.
Bideni administratsioon viib läbi ülevaatust, et teha kindlaks, kas al-Houthid tuleks nimetada terrorirühmituseks. Al-Houthi mässulised väitsid, et praegused rünnakud toetavad palestiinlasi.
Naftahinnad tõusid selle nädala alguses pärast seda, kui BP teatas, et lõpetab oma Punase mere laevandustegevuse. Arvestades piisavat ülemaailmset pakkumist, peaks häirete vahetu mõju naftahinnale olema siiski tagasihoidlik.
“Iraani toetatud Houthi mässulised mängivad ohtlikku mängu, mis võib maailma sõjale lähemale tuua,” ütles The PRICE Futures Groupi vanemenergiaanalüütik Phil Flynn.
“India ja Euroopa sõltuvad sellest marsruudist ja seetõttu nägime suurt tõusu mitte ainult naftahindades, vaid ka maagaasi hindade tohutut tõusu Euroopas,” kirjutas ta klientidele saadetud teates.
Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et Iraani naftat vedavaid tankereid ei peatata ega ahistata Punasel merel kunagi.
“See on selge märk, et maailmakaubanduse ahistamise taga on Iraan, mida võib tõlgendada sõjategevusena,” kirjutas hr Flynn.
Punase merega piirneb kuus riiki. Valge Maja andmetel läbib Punase mere ja Suessi kanalit ligi 10–15 protsenti maailmakaubandusest, 8 protsenti ülemaailmsest teraviljakaubandusest ja 12 protsenti ülemaailmsest merepõhja naftakaubandusest.
Kreeka, Hiina, Jaapani ja Saksa ettevõtetele kuuluvad laevad moodustavad 40–50 protsenti kogu Punase mere kaubatransiidist.