Olenemata sellest, kas see algab Ida-Euroopast või Lõuna-Hiina merest, suurenevad III maailmasõja ohud iga nädalaga. Viimased andmed näitavad, et ülemaailmsed sõjalised kulutused kasvasid 2022.aastal kaheksandat aastat järjest kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Euroopa kulutuste kasv põhjustas selle kasvu peamiselt Ukrainas jätkuva konflikti tõttu.
Ülemaailmsed kaitsekulutused kasvasid reaalselt 3,7%, 2022.aastal rekordilise 2,24 triljoni dollarini, kirjutas Stockholmi Rahvusvaheline Rahuuuringute Instituut (SIPRI) oma raportis.
Kõige järsem tõus oli 13% Euroopa relvaeelarvetes, mis on viimase 30 aasta suurim kasv. Venemaa sissetung Ukrainasse on pannud paljusid ümberkaudseid riike, nagu ka Aasia riike Lõuna-Hiina merel ja Taiwani väinas kasvavate pingete tõttu, kulutusi suurendama.
Euroopas suurenesid sõjalised kulutused kõige järsemalt Soomes (36%), Leedus (27%), Rootsis (12%) ja Poolas (11%) – paljud neist riikidest asuvad Venemaa lähedal. Suurimad kasvud maailmas hõlmavad ka Katarit ja Saudi Araabiat.
“Ülemaailmsete sõjaliste kulutuste pidev kasv viimastel aastatel on märk sellest, et elame üha ebaturvalisemas maailmas,” ütles SIPRI sõjaliste kulutuste ja relvade tootmisprogrammi vanemteadur dr Nan Tian.
“Riigid tugevdavad sõjalist jõudu vastuseks julgeolekukeskkonna halvenemisele, mille paranemist nad lähitulevikus ette ei näe,” ütles Tian.
SIPRI hinnangul oli USA sõjaline abi Ukrainale ligikaudu 19,9 miljardit dollarit, mis tähendas USA sõjaliste kulutuste suurenemist eelmisel aastal 2,3%. USA on endiselt maailma suurim sõjaline kulutus, ulatudes 2022.aastal peaaegu 900 miljardi dollarini (võib-olla varsti 1 triljon dollarit?). Hiinal on suuruselt teine sõjaline kulutus, seejärel Venemaa.
Kombineerides kolme suurima relvakulutaja USA, Hiina ja Venemaa sõjalised kulutused, moodustasid nad kõik 56% ülemaailmsetest kulutustest.
Sõjaliste kulutuste suurenemine on üha ebaturvalisema maailma sümptom.
