Autor Tim Martin Clock BreakingDefense
Ülemaailmsed sõjalised kulutused kasvasid 2023. aastal rekordilise 2,44 triljoni dollarini, mis on suurim relvakulutuste kasv alates 2009. aastast, selgub Stockholmi rahvusvahelise rahu-uuringute instituudi (SIPRI) uuest aruandest.
Hiljuti avaldatud aruandes öeldi, et uus näitaja on “kõigi aegade kõrgeim”, mis võrdub 6.8. protsenti kulutuste kasvuga 2022. aastal ja tähistab üheksandat järjestikust aastat, mil ülemaailmsed sõjalised kulutused kasvasid.
Aruanne näitab ka, et esimest korda 15 aasta jooksul kasvasid ülemaailmsed kaitsekulutused kõigis viies peamises geograafilises piirkonnas: Aafrikas, Euroopas, Lähis-Idas, Aasias ja Okeaanias ning Ameerikas.
“Sõjaliste kulutuste pretsedenditu tõus on otsene vastus rahu ja julgeoleku ülemaailmsele halvenemisele,” ütles SIPRI sõjaliste kulutuste ja relvade tootmise programmi vanemteadur Nan Tian. “Riigid seavad esikohale sõjalise jõu, kuid nad riskivad üha volatiilsemal geopoliitilisel ja julgeolekumaastikul tegevus-reaktsioonispiraaliga.”
USA on endiselt maailma suurim kaitsekulutaja, ületades eelmisel aastal 916 miljardit dollarit, mis on 2.3 protsenti aastas kasvanud, edestades teisel kohal olevat Hiinat, kes kulutas hinnanguliselt 296 miljardit dollarit, mis on 6 protsenti rohkem kui samal perioodil. SIPRI lisas, et Pekingi kogukulutused on 29. järjestikune riiklike sõjaliste kulutuste tõus võrreldes eelmise aastaga ning moodustavad “poole” kõigist sõjalistest kulutustest Aasias ja Okeaanias. (Hiina iga-aastane sõjaline eelarve on avalikult 222 miljardit dollarit, kuigi hiljuti ütles üks USA senaator, et USA luure usub, et tegelik eelarve on üle kolme korra suurem.)
Keset sissetungi Ukrainasse liigutas Venemaa nõela märkimisväärselt ka riiklikele sõjalistele kulutustele, suurendades kulutusi 24 protsenti, hinnanguliselt kokku 109 miljardi dollari eest eelmisel aastal. See arv moodustab ka 16 protsenti kogu valitsuse rahast, mida Kreml 2023. aastal kulutas.
Ukraina kulutused ulatusid 64,8 miljardi dollarini, mis on 51-protsendiline aastane hüpe. Üldiselt on Kiiev maailmas suuruselt kaheksas sõjaline kulutaja.
Kokku moodustasid Ukraina kulutused ja sõjaline abi “vähemalt” 35 miljardit dollarit, peamiselt USA-lt ja teistelt rahvusvahelistelt partneritelt, umbes 91 protsenti Venemaa kulutustest. SIPRI arvudes ei sisaldu uus 60 miljardit dollarit uut USA abi, sealhulgas 13,8 dollarit USA varude täiendamiseks, pärast seda, kui parlament andis laupäeval 95 miljardi dollari suuruse lisa.
NATO tasandil kulutasid 31 liikmesriiki alates 2023. aastast 1,34 triljonit dollarit, mis moodustab 55 protsenti ülemaailmsetest sõjalistest kulutustest, kusjuures USA arvele langeb üle kahe kolmandiku kogusummast.
Mujal, kui pinged Hiinaga suurenevad, suurendasid nii Jaapan kui ka Taiwan oma sõjalisi kulutusi 11 protsenti, kusjuures Tokyo kulutas 50,2 miljardit dollarit ja Taipei 16,6 miljardit dollarit.
SIPRI ütles ka, et “sõda ja pinged” Lähis-Idas tõid kaasa suurima kulutuste kasvu kogu piirkonnas “viimase kümnendi” jooksul: 9-protsendiline kulude hüpe, mis ulatus eelmisel aastal piirkonna jaoks 200 miljardi dollarini.
Muutus oli suuresti tingitud Saudi Araabia järel piirkonna suuruselt teise kulutaja Iisraeli suurenenud kulutustest, mis tõid 2023. aastal välja 27,5 miljardit dollarit – 24 protsenti rohkem. Tel Avivi uue rahastamise tõuke ajendiks oli “peamiselt Iisraeli ulatuslik pealetung Gazas vastuseks Hamasi rünnakule Lõuna-Iisraeli vastu 2023. aasta oktoobris”, märkis SIPRI.
“Sõjaliste kulutuste suur kasv Lähis-Idas 2023. aastal peegeldas kiiresti muutuvat olukorda piirkonnas – alates Iisraeli ja mitme araabia riigi vaheliste diplomaatiliste suhete soojenemisest viimastel aastatel kuni suure sõja puhkemiseni Gazas ja hirmuni kogu piirkonda hõlmava konflikti ees,” ütles SIPRI sõjaliste kulutuste ja relvade tootmise programmi vanemteadur Diego Lopes da Silva.
Täielik aruanne allpool (pdf link)
