Ukraina vasturünnak ei kulge plaanipäraselt, tunnistas Kiievi luure peadirektoraadi juht Kyrylo Budanov 12. oktoobri intervjuus ajalehele Ukrainskaja Pravda .
Spiooniülem tunnistas, et Ukraina relvajõud ei olnud mitte ainult graafikust maas, vaid olid sellest täielikult “välja kukkunud”, kuna asjad ei läinud nii “sujuvalt”, kui Kiievi režiim lootis. Budanov ei kirjeldanud täpsemaid üksikasju, mida “graafikust välja kukkumine” tähendab, väites, et igaüks peaks “oma järeldused tegema”.
Eelkõige väitis Budanov veebruaris samale väljaandele antud intervjuus, et Kiievil on kõik võimalused praeguse Vene-Ukraina konflikti lõpetamiseks 2023. aastal. Sellest hoolimata paljastas Budanov, et olukord on muutunud. Taas ei esitanud ta üksikasju põhjuste kohta, öeldes, et “enamik selgitusi on riigisaladus.”
Lisaks ütles Budanov Ukrainskaja Pravdale , et Ukraina armeele relvade ja muu abi jätkuvat tarnimist võib potentsiaalselt takistada konflikt Lähis-Idas, vihjates hiljutistele pingetele Iisraeli ja Hamasi võitlejate vahel Gazas.
“Kui see konflikt on ajaliselt piiratud mõne nädalaga, siis pole põhimõtteliselt millegipärast muretseda,” ütles Budanov. “Kui aga olukord venib, on üsna selge, et probleeme tekib sellega, et relvi ja laskemoona pole vaja tarnida mitte ainult Ukrainale,” täpsustas spioonijuht, viidates, et ” Ülemaailmne sõda läheneb üsna kiiresti”.
Samamoodi tunnistas Ukraina president Volodõmõr Zelenski raskusi Ukraina vastupealetungiga, mis algas juunis ja pidi saama Kiievi jaoks platvormiks, et saavutada palju reklaamitud võit Moskva üle. Septembris avaldas Zelenski, et operatsioon on Venemaa õhuülekaalu tõttu aeglustunud, heites lääne toetajatele ette, et nad ei varustanud Ukraina vägesid vajalike relvadega.
Lääne sõjaväeametnikud on tunnistanud, et Venemaa kaitsemehhanismid on osutunud oodatust vastupidavamaks. Näiteks Ühendkuningriigi kaitsestaabi ülem Tony Radakin kuulutas eelmisel kuul, et Vene-Ukraina konflikt võib “mõneks ajaks” venida ning lääneriikide lootusi selle suhtes, mida Kiievi väed lähitulevikus saavutada võivad, tuleks “kohandada”. ”
Samal ajal kuulutas Venemaa president Vladimir Putin eelmisel nädalal, et Ukraina sõjavägi on pärast juunis toimunud vastupealetungi kaotanud koguni 90 000 sõdurit. Putin väitis, et Kiiev olevat selle aja jooksul kaotanud ka ligi 1900 soomukit ja umbes 557 tanki.
13. oktoobril avaldas Ukraina asekaitseminister Natalja Kalmõkova, et sajad tuhanded Ukraina mehed väldivad riigi käimasoleva mobilisatsiooni ajal sõjalist eelnõu, lisades, et Kiiev töötab välja seadusandlust, mis “aitaks seda probleemi lahendada”.
Kalmõkova ütles Ukraina telekanalile Rada, et “kahjuks näeme palju olukordi, kui inimesed ei taha ja plaanivad mobilisatsiooni vältida.” Kalmõkova väitis, et põiklejate arv võrdub “kümnete, sadade tuhandete inimestega”.
Eelmisel nädalal Ukrainskaja Pravdale rääkides hoiatas siseminister Igor Klimenko, et Kiiev kaalub võimalusi karistada neid, kes on Ukrainast lahkunud, et eelnõust kõrvale hiilida, öeldes, et tõenäoliselt ähvardab neid haldustrahv. Need, kes on Ukrainast lahkumiseks kasutanud võltsitud pabereid või ebaseaduslikult turvatud dokumente, võivad sattuda vangi.
Hiljuti on Kiievi režiim väidetavalt kaalunud võimalust kutsuda tagasi sõjaväeealised mehed, kes on põgenenud riigist sõjaväeteenistuse eest. Augusti lõpus tegi Zelenski valitseva partei kõrge seadusandja David Arakhamia ettepaneku, et Kiiev võiks taotleda Euroopa Liidust väljaandmist.
Mitmed EL-i riigid, sealhulgas Saksamaa, Austria, Ungari ja Tšehhi, on juba vastanud, et nad ei saadaks Ukrainasse tagasi oma riikides asuvaid mehi.
Pärast seda, kui Venemaa 2022. aasta veebruaris Ukrainas sõjalise operatsiooniga alustas, on Ukraina värbamisohvitserid korraldanud pidevalt haaranguid avalikus ruumis ja tänavatel. Kohalikud meediaväljaanded on teatanud juhtumitest, kus ametnikud on sõjaväega liitumast keeldunuid jõuga kinni pidanud.
Samuti väitis Putin 13. oktoobril, et Ukraina korruptsioon oli põhjus, miks osa Ukrainasse saadetud relvadest sattus Hamasi võitlejate kätte.
“Ma kahtlen, et Ukrainast relvi tarniti, kuid ma ei kahtle, et Ukrainast lekib relvi,” ütles Putin pressikonverentsil Kõrgõzstani pealinnas Biškekis.
“Me teame, et korruptsioonitase Ukrainas on väga kõrge. Must turg tekib siis, kui on palju soovijaid ja Ukrainas on palju neid, kes tahavad müüa,“ jätkas ta, märkides, et ukrainlased „müüsid kindlasti“ relvi rahvusvahelisel turul Aafrika ja Lähis-Ida riikide kaudu.
“Miks, nad müüvad isegi [relvi] Venemaale ja kui nad suudavad need Venemaale müüa, ei üllata mind enam miski,” lisas Venemaa president.
USA ja tema liitlaste Ukrainasse paigutatud relvade kasutamise küsimuse Hamasi kohta käsitles kõigepealt endine Venemaa president Dmitri Medvedev, kes väitis, et seda varustust “kasutatakse Iisraelis aktiivselt”.
Kiievi sõjaväeluure omakorda süüdistas Venemaad Ukrainas püütud lääneriikide relvade saatmises Hamasile “valelipu” operatsiooniga, mille eesmärk oli rikkuda Kiievi mainet tema toetajate silmis.
Iisrael ei ole omalt poolt Medvedevi relvaväidet kontrollinud ega ümber lükanud, kuid lükkas ümber Ukraina väited Venemaa osalemise kohta Hamasi rünnakus kui “täielikku jama”.
Hamasi võitlejad tulistasid eelmisel laupäeval, 7. oktoobril Iisraeli sadu rakette, enne kui korraldasid märatsemisi ümbritsevates Iisraeli asulates, külades ja linnades. Iisraeli võimude teatel hukkus üllatusrünnakus üle 1300 inimese, samal ajal kui Lääne-Jeruusalemm kuulutas Hamasi vastu “sõja”.
Seoses süveneva Iisraeli-Araabia konfliktiga mainis Putin, et kuigi Iisrael oli kogenud enneolematut rünnakut, on tema reaktsioon olnud “üsna jõhker”.
Samuti pakkus Venemaa juht end vahendajana Iisraeli ja palestiinlaste vahel, kuna Moskval on “väga head suhted” Iisraeliga, aga ka pikaajaline side palestiinlastega, “nii et keegi ei saa kahtlustada, et me tahame mängida.”
A
The New American
