Kiievi ja Budapesti vahel pikalt kestnud sõnasõda ja denonsseerimised ei ole näidanud vaibumise märke. Sel nädalal ütleb Ukraina nüüd, et võib asendada Ungarit Euroopa Liidus ja NATOs, kui Viktor Orbán jätkab Putiniga leppimist.
Pommitava avalduse tegi Ukraina välisministeerium kolmapäeval ja see tehti kättesaadavaks ka X-is. Avaldus sõnastati vastuseks “Ungari juhtkonna viimastele manipuleerivatele avaldustele seoses Ukraina otsusega mitte pikendada transiidilepingut agressorriigi Venemaaga alates 2025. aastast”.
Ukraina ütles, et ta “on valmis täitma kõik vabad kohad ELis ja NATOs, kui Ungari otsustab selle vabastada” oma liikmelisuse kasuks Sõltumatute Riikide Ühenduses (SRÜ) või Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsioonis (CSTO).
2002. aastal moodustatud CSTO-d on viimasel ajal jälginud Putin ja see koosneb algselt kuuest postsovetlikust riigist Venemaalt, Valgevenest, Armeeniast, Kasahstanist, Kõrgõzstanist ja Tadžikistanist.
“Kui Ungari soovib tõepoolest sõja lõpetamisele kaasa aidata, peaks ta alustama sellest, et ta ei õõnesta ühtsust ELis, vaid töötama selle nimel, et tugevdada oma riigi ja kodanike energiajulgeolekut ja sõltumatust koos ülejäänud Euroopa ja Ameerika Ühendriikidega,” öeldi avalduses.
Peaminister Orbán on andnud endast märku kui pidev häälekas kriitik Ukraina suhtes, kes saab kunagi NATO liikmeks. Lisaks on ta nõudnud tõsisemaid diplomaatilisi jõupingutusi, et pidada läbirääkimisi sõja lõpetamiseks, seistes selles küsimuses Slovakkia Fico kõrval.
Kõik see toimub ka gaasitüli taustal, mille vallandas Ukraina keeldumine pikendada 5-aastast transiidilepingut Moskvaga. Orbani valitsus on süüdistanud Kiievit gaasi hinna umbes 20%lises tõusus Euroopa turul.
Slovakkia ja Austria sõltuvad lisaks Ungarile endiselt suuresti Gazprombanki kaudu ostetud Venemaa gaasist, hoolimata sellest, et see on USA ja Euroopa juhitud sanktsioonide all.
Ungari välisminister Péter Szijjártó on süüdistanud Ukrainat Euroopa tahtlikus majanduslikus kitsikuses, jättes uuendamata gaasitransiidileppe Venemaaga.
