Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni juht tegi äsja ülestunnistuse, mis kindlasti ei aita Ukrainat läbirääkimiste laua taga võimalikel tulevastel kõnelustel. Värsked sõnad võivad olla mõeldud ka selleks, et saboteerida Trumpi eeldatavaid jõupingutusi sõja kiireks lõpetamiseks.
NATO peasekretär Mark Rutte kirjeldas esmaspäeval, et Ukrainal ei ole veel tugevat positsiooni rahukõneluste alustamiseks, nüüd on vähem kui nädal enne ametisseastuva presidendi Donald Trumpi sisenemist Valgesse Majja.
“Praegu on selge, et Ukrainat seal ei ole,” Rutte rääkis Euroopa Parlamendi välis- ja kaitsekomisjonidele. “Sest nad ei saa praegu jõupositsioonilt läbirääkimisi pidada. Ja me peame tegema rohkem, et konflikti trajektoori muutes veenduda, et nad jõupositsioonile jõuavad.”
Ta lisas, et loodetakse saada julgeolekugarantiid, et Venemaa ei saaks Ukrainat enam kunagi rünnata. Ta ütles, et see hõlmab Ukraina tulevaste suhete kaardistamist NATOga.
“Kuid praegu on liiga vara täpselt visandada, mida see täpselt tähendab, samuti midagi, mida peame arutama USA tulevase administratsiooniga,” ütles ta. “Aga loodame, et jõuame selleni võimalikult kiiresti.”
Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby ütles eelmisel reedel, et viimased Venemaale kehtestatud energiasanktsioonid ei ole mõeldud “vahetuskaubana”, mille saab laualt maha võtta, kui Ukraina on valmis läbirääkimisi pidama.
“Praegu ei ole mingit ootust, et kumbki pool oleks valmis läbirääkimisi pidama,” nentis ta, rõhutades ühtlasi, et ajastus on Ukraina valitsuse otsustada.
Tsiteeritud on teist Bideni ametnikku, kes ütles: “See on täielikult [järgmise administratsiooni] otsustada, kas, millal ja millistel tingimustel nad võivad tühistada kõik meie kehtestatud sanktsioonid.”
Kreml on kirjeldanud seda kui “sanktsioonide lõksu”, mille Bideni administratsioon on jätnud, et muuta Trumpi jaoks läbirääkimiste ja manööverdamise asjad raskemaks:
“Loomulikult oleme teadlikud, et administratsioon püüab jätta Trumpile ja tema kaaslastele kahepoolsetes suhetes võimalikult keerulise pärandi,” ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov enne sanktsioonide väljakuulutamist.
Bideni ametnikud on sõnastanud sanktsioonid pikaajalise strateegiana. “Me usume, et meie tegevus jätab tugeva aluse, millele järgmine administratsioon saab ehitada,” ütles üks ametnik, ennustades, et meetmed lähevad Venemaale maksma miljardeid igakuiseid tulusid ja sunnivad “raskeid otsuseid” majanduse säilitamise vahel.
Washington Post oli kommentaare ka täheldanud: “Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, kes rääkis enne laialdaselt oodatud sanktsioonide väljakuulutamist, ütles reedel, et Bideni administratsioon üritab ametisse astuva Trumpi meeskonna jaoks asju keeruliseks teha.”
Jätkuv kaitse- ja majandusabi Ukrainale on olnud ka midagi, mida Euroopa ja Bideni administratsioon on pikka aega püüdnud “Trumpi-kindlaks teha”. Seni on ametisseastuv president öelnud, et ta ei kavatse kohe abi kärpida ega lõpetada, kuid see võib olla tema telegraafiläbirääkimised või katse säilitada selles osas mõjuvõim Vene poole üle.
Mis puutub lahinguvälja, siis praegu on peaaegu üldine konsensus, et Vene väed võidavad. Donetski piirkonnas on püsinud pidev areng, samal ajal kui Ukraina püüab Venemaa juhtide elu Kurski oblastis raskeks muuta.
