Sotsiopaatiline eliit on inimkonna sünteetilise reaalsuse lõksu püüdnud
1. osa
„On kaheldav, et vägivald saab lõputult kesta. Mu enda uskumus on, et valitsevad oligarhid leiavad varem või hiljem vähem vägivaldsed ja ökonoomsemad meetodid inimeste üle valitsemiseks, rahuldades samas oma kustumatut kihku võimu järele. Need viisid saavad olema sarnased nendele, mida ma kirjeldasin raamatus „Hea uus ilm“. Ma usun, et järgmise generatsiooni jooksul avastavad maailma valitsejad, et psühholoogiline töötlus alates imikueast ning inimeste narkohüpnoosis hoidmine, on valitsemiseks efektiivsemad meetodid kui kaigas ja vangikong ning oma võimuiha saab samahästi rahuldada, pannes inimesi armastama oma orjust selle asemel, et neid piitsutades ja pekstes kuulekaks sundida.“
Aldous Huxley – Kiri George Orwellile raamatu „1984“ kohta aastal 1949.
„Järgmise põlvkonna jooksul hakkab aset leidma inimeste farmakoloogiline mõjutamine, pannes neid armastama nende orjust ning luues nii-öelda pisarateta diktatuuri. Ühiskondadest luuakse valutud koonduslaagrid, kus inimestelt võetakse ära nende vabadused, aga seda pigem nauditakse, sest puudub igasugune soov mässata propaganda, ajupesu või ravimitega täiustatud ajupesu tõttu. See tundub olevat viimane revolutsioon.“
Aldous Huxley
Kui ma ei keskendu igapäevaelu tühisustele, mis tulvavad mu meeltesse igast suunast ja meediakanalist, siis tundub, et ma elan justkui väga üksikasjaliku stsenaariumiga tõsielusarjas, kus tegelased ja sündmustik on spetsiaalselt kujundatud selleks, et toetada saateloojate narratiivi. Huxley nägi tulevikku nii selgelt ja täpselt kui üldse võimalik ja seda aastakümneid enne, kui tema düstoopiline nägemus teoks sai.
Orwelli vägivaldsem nägemus tulevikuühiskonnast hakkab alles tänapäeval täide minema, sest liiga palju kriitilisi mõtlejaid on ärganud oma Huxley poolt visioneeritud ravimitest põhjustatud unest ning hakanud kahtluse alla seadma teatrit, mida meile reaalsusena esitatakse.
Edasi loe siit… https://makroskoop.ee/sotsiopaatiline-eliit-on-inimkonna-sunteetilise-reaalsuse-loksu-puudnud-1-osa/