The Seltskondliku poolt
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsioon (UNESCO) on novembris toimuva 43. üldkonverentsi eelnõu „Soovitus neurotehnoloogia eetika kohta” valmis saanud.
Pärast nädal aega kestnud neurotehnoloogia eetika soovituse eelnõu läbivaatamist UNESCO valitsustevahelisel kohtumisel leppisid osalejad ühehäälselt kokku lõplikus versioonis, mis eeldatavasti võetakse vastu peakonverentsil 30. oktoobrist kuni 13. novembrini.
Mitmekülgse tehnoloogiana on neurotehnoloogial potentsiaal ravida puuetega inimesi, parandada tervist, luua üliinimlikke sõdureid ja manipuleerida kogu inimkonnaga nii positiivsel kui ka negatiivsel viisil.
„Liikmesriigid peaksid edendama neurotehnoloogia eetikat usaldusväärsel ja läbipaistval viisil vastavalt käesolevale soovitusele ning arvestades oma konkreetseid olusid, valitsusstruktuure ja põhiseaduslikke sätteid.“
UNESCO, soovitus neurotehnoloogia eetika kohta, mai 2025
Aga kõigepealt: mis on neurotehnoloogia?
Soovituse kohaselt viitab neurotehnoloogia praegu seadmetele, süsteemidele ja protseduuridele – nii riist- kui ka tarkvarale –, mis mõõdavad, jälgivad, analüüsivad, ennustavad või moduleerivad närvisüsteemi otseselt, et mõista, mõjutada, taastada või ennustada selle struktuuri, aktiivsust ja funktsiooni (kõne, motoorika).
„X” tõlge: Sinu mõtted ei kuulu sulle. Nutikate peapaelte, mütside, kõrvaklappide ja tätoveeringutega: “Me suudame tuvastada emotsionaalseid seisundeid nagu õnn, kurbus või viha. Me suudame ära tunda ja dešifreerida nägusid, mida te oma peas näete. Teie pangakonto PIN-kood”: Nita Farahany #wef23
„Neurotehnoloogia eetilised väljakutsed on tihedalt seotud inimõiguste ja inimväärikusega ning puudutavad muu hulgas autonoomia, mõttevabaduse, privaatsuse, isikupuutumatuse, andmekaitse, turvalisuse, väärkohtlemise, õigluse ja solidaarsuse küsimusi.“
Selles kontekstis on vaja rahvusvahelisi ja koordineeritud jõupingutusi, et suunata neurotehnoloogia eetilist arengut inimkonna hüvanguks, et tagada inimõiguste täielik teostamine, leevendades samal ajal selle võimalikku negatiivset mõju neile.
UNESCO, soovitus neurotehnoloogia eetika kohta, mai 2025
Neurotehnoloogiat saab kasutada hääletutele sõna otseses mõttes hääle andmiseks; See võib võimaldada kaasahaaravamaid kogemusi mängudes ja tulevases metaversumis ning seda saab kasutada täieliku ühiskondliku kontrolli saavutamiseks, häkkides meie ajudesse ja võimaldades valitsustel ja ettevõtetel jälgida meie mõtete ja tunnete sisemisi toimimisviise.
Lõppkokkuvõttes kutsub UNESCO kõiki liikmesriike üles võtma vastu neurotehnoloogia eetika soovituse ning tegema ÜRO-le ülesandeks selle rakendamise järelevalve, töötades välja tervikliku programmi, mis hõlmab järgmist:
- UNESCO valmisoleku hindamise metoodika (RAM), mis aitab liikmesriikidel kindlaks teha oma staatust valmisolekuprotsessi konkreetsetes etappides mitmete dimensioonide ulatuses;
- UNESCO neurotehnoloogiate eetilise mõju hindamise metoodika, mis põhineb rangetel teadusuuringutel ja rahvusvahelistel inimõiguste standarditel, koos konkreetsete suunistega selle rakendamiseks kogu neurotehnoloogiate elutsükli jooksul, samuti suutlikkuse suurendamise vahendid ja materjalid, mis aitavad liikmesriikidel koolitada valitsusametnikke, poliitikakujundajaid ja teisi asjaomaseid sidusrühmi selle metoodika alal;
- UNESCO metoodika neurotehnoloogia eetikapoliitika ja stiimulite tulemuslikkuse ja tõhususe eel- ja järelhindamiseks määratletud eesmärkide saavutamiseks;
- UNESCO uurimisprogramm, mis keskendub neurotehnoloogia eetikale ning põhineb hinnangul, mis tugineb tehnoloogilise arengu praegusele olukorrale, et hinnata neurotehnoloogia praegust ja tulevast mõju ühiskondadele ja keskkonnale. See tõenduspõhine analüüs kogutakse UNESCO vaatluskeskuses ning tehakse kättesaadavaks uurimisaruannete, andmete ja statistika kujul neurotehnoloogia eetika valdkonna tegevuste kohta, pakkudes kõigile liikmesriikidele ja sidusrühmadele ühist teadmiste ja teabebaasi parimate tavade ja innovatsiooni kohta. Uurimisprogramm peaks arvestama neurotehnoloogia ja teiste tehnoloogiate, näiteks tehisintellekti ja kvanttehnoloogia, ühise arenguga ning seda tuleks ellu viia koostöös teiste asjakohaste UNESCO algatustega.
- UNESCO koostööplatvorm, mis edendab sisukat vahetust ja hõlbustab koostööd liikmesriikide ja kõigi sidusrühmade vahel, et edendada ülemaailmset poliitilist dialoogi, sealhulgas ministrite tasandil uute tehnoloogiate eetika ülemaailmse foorumi kaudu. Nende jõupingutuste toetamiseks loob UNESCO neurotehnoloogia ekspertide võrgustiku, kus on tasakaalustatud esindatus kõigist UNESCO piirkondlikest rühmadest.
Eelmisel nädalal avaldas RAND Corporation arvamusartikli neurotehnoloogia – täpsemalt aju-arvuti liideste (BCI-de) – eetika kohta, hoiatades ühiskonnale tekkivate ohtude eest, mis ulatuvad töötajate vaimse seisundi jälgimisest töökohal kuni alateadliku reklaamiga kokkupuute mõõtmiseni ja üksikisikute sihtimiseni alateadlikul tasandil.
„Eetilised tagajärjed on tohutud. Sama tehnoloogia, mis taastab hääli, võiks saada jälgimisvahendiks, mis loeb närvimustreid, et mõjutada otsuseid või käitumist ilma nõusolekuta. „Neuro-sihtimise” – teadvuse lävest allpool olevate inimeste manipuleerimise – spekter ei ole enam düstoopiline fantaasia, vaid uus reaalsus.“
RAND, vaikne kõne, valjud küsimused: aju ja arvuti vahelise suhtluse algus, mai 2025
„X” tõlge: düstoopiline pilk häkitavate inimeste võimalikule tulevikule: „Valitsus on taotlenud töötajate ajulainete andmeid viimase aasta kohta […] Nad otsivad kaasosalisi sünkroniseeritud ajutegevuse põhjal”: #wef23 „Kas olete valmis aju läbipaistvuseks?” seanss
BCI-de kohta kommenteerisid RANDi autorid: „ Need vahendid sunnivad meid ümber hindama inimväljenduse olemust. Kui mõtted saavad keelest mööda minna ja neid saab väljendada otsese tegevuse või kõnena, kuidas see muudab inimeste siseelu? Kas inimesed hakkavad ennast tsenseerima, kui nad teavad, et nende mõtteid saab jäädvustada või analüüsida? “
UNESCO neurotehnoloogia eetikat käsitleva soovituse eelnõus püütakse samuti selgitada mõtte-, arvamus- ja väljendusvabaduse erinevust.
“Neurotehnoloogiat ei tohi kunagi kasutada liigse mõjutamise või manipuleerimise eesmärgil, olgu siis jõu, sunduse või muude vahendite abil, mis kahjustavad autonoomiat ja mõttevabadust. See kaitse peaks hõlmama nii mõtete sisemist töötlemist kui ka nende välist väljendamist.”
UNESCO, soovitus neurotehnoloogia eetika kohta, mai 2025
UNESCO soovitus sätestab autonoomia ja mõttevabaduse kohta järgmist:
- Neurotehnoloogia kogu elutsükli jooksul tuleb kaitsta ja edendada õigust autonoomiale ja mõttevabadusele ning vaimset ja füüsilist terviklikkust tuleks kaitsta soovimatu ja kahjuliku sekkumise eest.
- Autonoomia ei ole mitte ainult individuaalne, vaid ka suhetepõhine, kuna see tuleneb inimese suhtlusest ja kogukonnaliikmelisusest ning mõjutab seda.
- Üksikisikutel peaks olema võimalus ja volitused teha vabu, teadlikke ja vabatahtlikke otsuseid neurotehnoloogia kasutamise kohta kogu elutsükli jooksul kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sealhulgas rahvusvahelise inimõigustealase õigusega, teadliku nõusoleku eetiliste ja juriidiliste standardite ning muude rahvusvaheliste standarditega. Oluline on kaitsta igasuguse kaudse või otsese sundi eest neurotehnoloogia kasutamiseks. Erilist tähelepanu tuleks pöörata lastele ja noortele, samuti haavatavas olukorras olevatele inimestele.
- Nõusolek tuleks anda eelnevalt, vabatahtlikult ja teadlikult. Teadliku nõusoleku protseduurid peaksid nõudma aktiivset nõusolekut ning olema jaatavad, dünaamilised, iteratiivsed, kaasavad ja läbipaistvad. Need peaksid sisaldama üksikasjalikku ja kättesaadavat teavet neurotehnoloogia kasutamise eesmärkide, riskide, eeliste, alternatiivide ja võimalike tagajärgede kohta kõigis rakendusvaldkondades. Informeeritud nõusolek ja nõusolek peaksid olema kohandatud ja austama inimese vanust, otsustusvõimet, kultuuri, keelt, haridustaset ning vaimset ja füüsilist seisundit. Piiratud või puuduva nõusoleku andmise teovõimega isikute puhul tuleb saada nende seaduslike esindajate või eestkostjate nõusolek ning kaitsta asjaomase isiku parimaid huve. Teadlik nõusolek peab alati hõlmama õigust neurotehnoloogia kasutamisest igal ajal keelduda või see tagasi võtta, eriti kui andmesubjektid on ebavõrdse võimu olukorras.
- Neurotehnoloogiat ei tohi kunagi kasutada liigse mõjutamise või manipuleerimise eesmärgil, olgu siis jõu, sunduse või muude vahendite abil, mis kahjustavad autonoomiat ja mõttevabadust. See kaitse peaks hõlmama nii mõtete sisemist töötlemist kui ka nende välist väljendamist.
„TÄIUSTAMINE: Neurotehnoloogia kasutamine mälu, tähelepanu või muude inimese vaimse võimekuse aspektide parandamiseks meditsiinilisest vajadusest kaugemale tekitab täiendavaid keerulisi eetilisi, sotsiaalseid ja õiguslikke probleeme, mis võivad luua uut tüüpi ebavõrdsust globaalses maailmas.“
„Kui neurotehnoloogiat nendes kontekstides kasutatakse, tekitab see olulisi küsimusi õigluse, nõusoleku, individuaalse ja kollektiivse autonoomia ning närvisüsteemi enda täiustamise olemuse kohta.“
„ Liikmesriigid peaksid tagama, et ükski poliitika-, õigus- ja regulatiivne raamistik, mis reguleerib neurotehnoloogia kogu elutsüklit nendes kontekstides, ei süvenda sotsiaalset ebavõrdsust ega vii diskrimineerimiseni, võtab arvesse võimalikke riske (sealhulgas pöörduvust, invasiivsust ja autonoomiale avalduvaid riske), austab inimväärikust ja on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sealhulgas rahvusvahelise inimõigustealase õigusega.“
UNESCO, soovitus neurotehnoloogia eetika kohta, mai 2025
Teine soovitus puudutab „nügimise“ kontseptsiooni, mille puhul valitsused ja ettevõtted saaksid alateadlike ajusignaalide abil inimesi teatud suundades suunata, manipuleerides seeläbi nende käitumisega alateadlikul tasandil.
Nügimine võib ulatuda kommertslikest neuromarketingi reklaamidest poliitiliste sõnumiteni.
UNESCO soovituses on sätestatud, et liikmesriigid peaksid vastu võtma põhjalikud suunised ja eeskirjad järgmistes valdkondades:
- Soovitussüsteemid: manipuleerivatel või eksitavatel eesmärkidel soovitussüsteemides kognitiivsete seisundite kohta järeldusi teha võimaldavate närviandmete ja mitteneuraalsete andmete kasutamine tuleb rangelt keelata, sealhulgas poliitilises, meditsiinilises ja ärilises kontekstis. Need reeglid peaksid nõudma, et selliste andmete kasutamine nendes süsteemides põhineks kasutajate selgesõnalisel ja teadlikul nõusolekul.
- Müksamine: neuraalsete ja mitteneuraalsete andmete kasutamise reguleerimine, mis võimaldavad teha järeldusi kognitiivsete seisundite kohta müksamise teel – st mõjutada inimeste otsuseid või käitumist, sageli ilma nende selgesõnalise teadmise ja arusaamiseta. See on eriti oluline tundlikes valdkondades, nagu poliitilised sõnumid ja kommertsreklaam, kus nende kasutamist ei tohiks aktsepteerida. Tervishoius kasutamisel peaks raamistik nõudma eelnevat, vaba ja teadlikku nõusolekut selliste andmete kasutamiseks otsuste või käitumise mõjutamiseks, õigust sellistest süsteemidest keelduda ning läbipaistvust ja selget teavet andmete kogumise ajal, piirates rangelt andmete kasutamist muudel kui selgesõnaliselt nimetatud eesmärkidel.
- Une ja unenägude turundus: neurotehnoloogia kasutamine inimeste mõjutamiseks või manipuleerimiseks une ajal, näiteks… B. Turundus une ja unenägude ajal tuleks keelata. Määrused peaksid rangelt keelama une ajal inimestele suunatud äri-, turundus- või poliitilised rakendused, mis kasutavad neurotehnoloogiat või närviandmeid ja mitte-närviandmeid, mis võimaldavad teha järeldusi kognitiivsete seisundite kohta. Lisaks tuleks ette näha tugevad järelevalvemehhanismid, et tagada selliste tehnoloogiate uurimisel või rakendamisel üksikisikute heaolu, privaatsuse ja autonoomia esikohale seadmine, pöörates erilist tähelepanu uneseisundite manipuleerimise võimalikele pikaajalistele psühholoogilistele ja kognitiivsetele mõjudele.
- Neuromarketing: Kaitse ebaeetiliste eesmärkide ja tavade eest neuromarketingis, sealhulgas ulatuslike avalikustamisnõuete kaudu, et tagada kõigi neuromarketingi tegevuste läbipaistvus ja osalejate eelneva vabatahtliku ning teadliku nõusoleku olemasolu. See hõlmab ka tagamist, et neuromarketingi uuringutes või kampaaniates osalejad oleksid täielikult informeeritud meetoditest, riskidest ja kavatsustest ning annaksid selgesõnalise nõusoleku osalemiseks. Kogutud andmete kasutamine, säilitamine ja võimalik taaskasutamine peaksid olema rangelt reguleeritud.
- Suletud keskkonnad: selged regulatiivsed juhised suletud keskkondade kujundamiseks ja kasutamiseks – näiteks immersiivsed arvutiseadmed, mis kohandavad kogemusi jäädvustatud närviandmete ja mitte-närviandmete põhjal, mis võimaldavad teha järeldusi kognitiivsete seisundite kohta. Need poliitikad peaksid nõudma selget ja kättesaadavat avalikustamist selle kohta, kuidas nendes keskkondades kasutatakse närviandmeid ja mitte-närviandmeid, mis võimaldavad teha järeldusi kognitiivsete seisundite kohta, keelama reaalajas käitumise muutmise või manipuleerimise ilma eelneva, vaba ja teadliku nõusolekuta ning sisaldama spetsiaalselt loodud kaitsemeetmeid kuritarvituste, näiteks loata jälgimise, manipuleeriva sekkumise ja tavade vältimiseks, mis võivad mõjutada mõtteviisi, otsuste tegemist ja käitumist, alates poliitilistest kuni äriliste otsusteni või mis kasutavad reaalajas ära psühholoogilist ja emotsionaalset haavatavust.
„Liikmesriigid peaksid tegelema autonoomia, nõusoleku, privaatsuse ja manipuleerimisega seotud sügavate eetiliste ja inimõigustealaste küsimustega, mida tekitavad soovitussüsteemide, eel- ja suunamismeetodite, une ja unenägude ajal turundamise, neuroturunduse ja suletud ahelaga süsteemidega seotud neurotehnoloogiad.“
UNESCO, soovitus neurotehnoloogia eetika kohta, mai 2025
Soovituses käsitletakse ka laste, eakate ning puuetega ja vaimse tervise probleemidega inimestega seotud eetilisi küsimusi.
Valitsuse neurotehnoloogia kasutamise ja reguleerimise osas sätestab eetikakoodeksi eelnõu järgmist:
- Liikmesriigid peaksid tagama, et nende arendatavate, kavandatavate, juurutatavate, kasutatavate, müüdavate, käitatavate või hangitavate neurotehnoloogiate puhul viiakse läbi eetika- ja inimõigustealane hoolsuskohustus, sealhulgas tehakse regulaarseid ja põhjalikke inimõigustealase mõju hinnanguid, et ennetada või leevendada võimalikku kahjulikku mõju inimõigustele.
- Liikmesriigid peaksid tagama, et neurotehnoloogia igasugune kasutamine õigussüsteemis, sealhulgas selle kaalumine kohtute poolt, põhineks teaduslikel tõenditel ja seda rakendataks eetiliselt, kooskõlas inimõiguste ja õigusriigi põhimõtetega. Sellega seoses peaksid liikmesriigid tagama nõuetekohase menetluse ja õiglase kohtuliku arutamise, sealhulgas süütuse presumptsiooni ning tagama, et isikuid ei sunnita enda vastu tunnistusi andma ega süüd üles tunnistama. Eelkõige ei tohiks neurotehnoloogiat kasutada sellistel eesmärkidel nagu õiguskaitseorganite poolt nõusolekuta ülekuulamised.
- Neurotehnoloogiat ei tohiks kasutada sotsiaalse kontrolli, isiklikel uskumustel või mõtetel, poliitilistel või muudel arvamustel, soo või vaimse tervise jälgimisel põhineva sundiva konformismi ega piinamise või julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise või karistamise eesmärgil.
- Valitsused peaksid tagama, et neurotehnoloogiat arendatakse ja kasutatakse vastutustundlikult ja inimõigusi austades, kusjuures on olemas tugevad sõltumatud järelevalvemehhanismid, et edendada nende piirangute järgimist ning kaitsta kõigi inimeste vaimset privaatsust ja mõttevabadust.
- Liikmesriigid peaksid tagama läbipaistvuse ja vastutuse neurotehnoloogia toetamisel, jälgimisel ja reguleerimisel, eriti avalikult rahastatavate algatuste, näiteks aju-uuringute ja -arendusprogrammide puhul.
- Liikmesriigid peaksid erasektori poolt väljatöötatud, turustatud, käitatava või kasutatava neurotehnoloogia põhjustatud inimõigustega seotud kahju eest kaitsmiseks rakendama terviklikku lähenemisviisi regulatiivsete ja poliitiliste meetmete osas.
- Liikmesriigid peaksid kaaluma ulatuslike stiimulite, näiteks maksusoodustuste, toetuste ja auhindade loomist, et edendada ja võimaldada neurotehnoloogia arendamiseks vajalikke osaluspõhiseid ja läbipaistvaid innovatsiooniökosüsteeme, tugevdada avalik-õiguslike teadusasutuste suutlikkust, toetada avaliku ja erasektori partnerlusi avaliku sektori teadusuuringute eesmärkide edendamiseks ja panustada ühiskondlikku kasu.
- Liikmesriigid peaksid edendama kogu maailmas võrdset juurdepääsu tõenduspõhistele, ohututele ja usaldusväärsetele neurotehnoloogiatele, mis edendavad tervist ja heaolu.
- Liikmesriigid peaksid kaaluma intellektuaalomandi kaitse strateegiaid, mis soodustavad innovatsiooni ja edendavad avatud teadust, neurotehnoloogiatele juurdepääsu ja nende levitamist ning nende eeliste jagamist. Intellektuaalomandi kaitsepoliitika mõju neurotehnoloogia sektorile tuleks pidevalt jälgida.
Soovituse lõplik tekst esitatakse vastuvõtmiseks novembris toimuval Peakonverentsi 43. istungjärgul.
Pärast vastuvõtmist on soovitus UNESCO sõnul „esimene ülemaailmne normatiivne dokument selles üliolulises valdkonnas“.
