Teisipäeval langetab Londoni ülemkohus lõpliku otsuse Wikileaksi asutaja Julian Assange’i saatuse kohta. Kohtult oodatakse otsust selle kohta, kas ta saab oma väljaandmise edasi kaevata Ameerika Ühendriikidesse, kus teda ootab spionaaž ja sellega seotud süüdistused riigisaladuste avaldamise eest.
WikiLeaks on öelnud, et kirjalik otsus tehakse eeldatavasti teatavaks Londoni aja järgi kell 10.30 (6.30 ET). Pärast seda on kõik tema edasikaebamise võimalused Ühendkuningriigi õigussüsteemis ammendatud.
Tema abikaasa Stella Assange on hoiatanud, et kui kohus Assange’i suhtes otsuse langetab, võib ta olla lennukis USA pinnale järgnevatel päevadel. Ta eemaldataks kõrge turvalisusega Belmarshi vanglast kohtuprotsessiks USA-s spionaažiga seotud süüdistuste ja riigisaladuste avaldamise üle, kus teda ootaks 175-aastane vanglakaristus.
WikiLeaks on kutsunud kõiki ameeriklasi üles avaldama Bideni administratsioonile survet, et see loobuks kohtuasjast Assange’i vastu, helistades esindajatekoja esindajatele ja käskides neil toetada H.Res.934. Rep. Paul Gosari (R-AZ) esitatud seaduseelnõu nõuab, et Bideni Valge Maja peataks menetluse Assange’i vastu.
Seaduseelnõus on kirjas: “See resolutsioon väljendab esindajatekoja mõtet, et regulaarne ajakirjanduslik tegevus, sealhulgas teabe hankimine ja avaldamine, on kaitstud esimese muudatusega ning et föderaalvalitsus peaks loobuma kõigist Julian Assange’i vastu esitatud süüdistustest ja katsetest see välja anda.”
Wikileaksi peatoimetaja Kristinn Hrafnsson on kommenteerinud, mida Assange’i kohtu alla andmine ja võimalik väljaandmine ajakirjandusvabaduse tuleviku jaoks tähendab.” Seda ei saa alahinnata, millist mõju see avaldab,” ütles ta. “Kui Euroopas kirjastav Austraalia kodanik võib Ameerika Ühendriikides vanglaaega oodata, tähendab see, et ükski ajakirjanik pole tulevikus kuskil kaitstud.”
Kuid nagu me eelmisel nädalal üksikasjalikult kirjeldasime, võib Bideni administratsioon otsida viisi, kuidas lõpetada 14 aastat kestnud juriidiline draama. Eelmisel kolmapäeval ütles WSJ aruanne: “USA justiitsministeerium kaalub, kas lubada Julian Assange’il tunnistada end süüdi vähendatud süüdistuses salastatud teabe väärkäitlemises, asjaga kursis olevate inimeste sõnul, avades võimaluse kokkuleppeks, mis lõpetaks pika juriidilise saaga, mille vallandas Ameerika ajaloo üks suurimaid salastatud luurelekkeid.”
Palvelepe tähendab, et kogu kriis tema ja ta pere jaoks võib pärast kõiki neid aastaid lõpuks vastuvõetava ja rahumeelse lõpuni jõuda.
“Justiitsministeeriumi ametnikud ja Assange’i advokaadid on viimastel kuudel pidanud esialgseid arutelusid selle üle, milline võiks asjaga kursis olevate inimeste sõnul välja näha võimalik pehmenemine poliitilise ja õigusliku keerukusega täidetud seisakus,” öeldakse WSJ aruande üksikasjades. “Kõnelused tulevad, kuna Assange on veetnud umbes viis aastat trellide taga ja USA prokurörid seisavad silmitsi väheneva tõenäosusega, et ta teeniks palju rohkem aega isegi siis, kui ta osariigis süüdi mõistetaks.”
Selle aasta veebruaris sai Assange’i üritus suure tõuke, kui tema kodumaa Austraalia esitas USA-le ja Ühendkuningriigile ametliku taotluse Julian Assange’i vastu esitatud süüdistustest loobumiseks. Austraalia parlamendi poolt sel ajal vastu võetud ettepanekus rõhutati “Ühendkuningriigi ja USA tähtsust asja lõpetamisel, et hr Assange saaks naasta koju oma pere juurde Austraalias“.
