Ühendkuningriigi kohtunik lükkas tagasi WikiLeaksi asutaja viimase kaebuse tema USA-le väljaandmise kohta, kuna ta avaldas salajased Ameerika sõjalised ja diplomaatilised dokumendid, mis kinnitasid USA tahtlikke sõjakuritegusid Iraagis, Afganistanis ja teistes välisriikides.
Julian Assange’i advokaadid, pereliikmed ja sõbrad väljendasid kartust, et pärast Briti kohtuniku Jonathan Swifti otsust, millega ta lükkas tagasi kõik tema nimel esitatud apellatsioonkaebuse kaheksa väidet, on ta “ohtlikult lähedal” USA-le väljaandmisele, kuid lubas esitada lõpliku apellatsiooni ja tõkestada tema väljasaatmist ja sellele järgnevat eluaegset vangistust.
Assange’i naine Stella teatas, et tema abikaasa esitab lähipäevil Briti ülemkohtule uue kaebuse pärast seda, kui Swift tegi teisipäeval kolmeleheküljelise otsuse, millega kinnitas tollase siseministri Priti Pateli 2022. aasta juunis allkirjastatud väljaandmise määrust.
“Ja jääme optimistlikuks, et võidame ja et Julianit ei anta USA-le välja, kus teda süüdistatakse, mis võib lõppeda sellega, et ta veedab kogu ülejäänud elu range turvalisusega vanglas tõese teabe avaldamise eest, mis paljastas USA valitsuse sõjakuriteod,” ütles ta Ühendkuningriigis asuva ajalehe Guardian neljapäevases intervjuus.
Ka Assange’i isa ütles, et poja põhjused edasiseks uurimiseks on selged, kindlad ja õiglased.
“Juliani perekond vaatab pealt, kohkunud ja kõik õiglase mõtlemisega inimesed üle maailma vaatavad seda sügava ärevusega,” ütles ta.
Assange’i apellatsioonkaebuses väidetakse, et Patel eksis oma otsusega jätta väljaandmismäärus jõusse, kuna taotlus rikkus USA ja Ühendkuningriigi väljaandmislepingut, mille kohaselt ei saa väljaandmist lubada, kui kuritegu, mille eest väljaandmist taotletakse, on poliitiline kuritegu. Ka Assange’i õigusmeeskond on rõhutanud, et USA soov Assange’i üle kohut mõista on poliitiliselt motiveeritud.
Assange’i juriidiline meeskond on samuti teatanud, et Ameerika ametnikud on Ühendkuningriigi kohtutes juhtumi peamisi fakte pidevalt valesti esitanud.
Swifti apellatsioonipõhjuste tagasilükkamine jätab Ühendkuningriigi kohtutes vaid ühe viimase sammu: päevalehe teatel on kaitsel viis tööpäeva aega 20-leheküljelise kaebuse esitamiseks kahest kohtunikust koosnevale kolleegiumile, kes kutsub kokku avaliku istungi.
Siseriiklikul tasandil ei ole täiendavaid edasikaebamise võimalusi, lisati, märkides lisaks, et Assange võib siiski võidelda väljaandmisega Euroopa inimõiguste kohtus, mis mullu detsembris kinnitas, et Assange’i taotlus on laekunud.
2010. aastal avaldas Assange rea USA armee luureanalüütiku Chelsea Manningi edastatud hukatuslikke lekkeid, sealhulgas ligi 750 000 salastatud sõjalist ja diplomaatilist dokumenti, mis on seotud Iraagi ja Afganistani sõdadega, mis paljastasid USA sõjaväe sõjakuriteod neis riikides.
52-aastane Assange on Austraalia kodanik, kes viibib Londonis Belmarshi vanglas, kus ta võitleb USA nõudega tema väljaandmiseks, et saada seal mitu väidetavat spionaažisüüdistust.
