Oleme varem arutanud Clintoni endise tööministri Robert Reichi sõnavabaduse vastaseid vaateid, kes on püüdnud kodanikke müüa täiuslikult orwellilikul seisukohal, et suurem vabadus tähendab türanniat, kui tegemist on sõnavabadusega. Ta nõudis ka, et endisel presidendil Donald Trumpil keelataks “reeturina” hääletamine – seda kõike demokraatia enda eest kaitsmise nimel. Augustis 2024 kirjutas Reich kolumni, milles kuulutas Elon Muski “kontrolli alt väljas”, keeldudes kodanikke tsenseerimast ja näis nõudvat tema vahistamist.
Reich on pikka aega olnud silmapaistev hääl sõnavabaduse vastases liikumises, millest on juttu minu hiljutises raamatus “The Indispensable Right: Free Speech in an Age of Rage”. Tõepoolest, ta on andnud hääle raevule, kutsudes üles teisi vaigistama või vahistama.
Elon Musk on pikka aega olnud Reichi ja tema liitlaste peamine sihtmärk pärast Twitteri tsensuurisüsteemi lammutamist, nüüd nimetas X. Reich Muski Twitteri ostmist lubadusega vähendada tsensuuri “ohtlikuks jamaks”.
Nimelt oli Reichi sõber Hillary Clinton üks esimesi, kes nõudis Muski mahasurumist pärast Twitteri ostmist. Hillary Clinton ja teised demokraatide tegelased pöördusid Euroopa poole ja kutsusid neid üles kasutama oma digiteenuste seadust, et sundida ameeriklaste vastu tsensuuri.
Reich on alati näidanud jahutavat voolavust selles, kuidas sõnavabadust kaitstakse ja väitnud, et avalik huvi peaks suutma trumpata üle iga kodaniku õiguse omaks võtta vaateid, mis tema arvates on ohtlikud.
Muski hukkamõistmisel julgustas Reich kampaaniat, et võidelda oma jõupingutustega tsensuurile vastu seista. Ta kirjutas, et Musk “võib olla maailma rikkaim mees. Talle võib kuuluda üks maailma mõjukamaid sotsiaalmeedia platvorme. Kuid see ei tähenda, et oleme võimetud teda peatama.”
Nagu Hillary Clinton, kutsub ka Reich välisriikide valitsusi ja tsensoreid üles vaigistama Ameerika kodanikke, sealhulgas Muski: “Seadusandjad kogu maailmas peaksid ähvardama Muski vahistamisega, kui ta ei lõpeta valede ja vihkamise levitamist X-i vastu.”
Ta näib isegi olevat valmis õõnestama riikliku julgeoleku programme, et peatada piiramatu sõnavabadus. Ta kutsus USA valitsust üles katkestama lepingud tema ettevõtetega, hoolimata nende kriitilisest rollist mitmesugustes riikliku julgeoleku jõupingutustes, sealhulgas kahe praegu kosmoses viibiva lõksu jäänud astronaudi võimalikus päästmises.
Miski sellest ei lähe korda Reichile, kes näib pidavat sõnavabadust suuremaks ohuks meie rahvale: “Miks lubab USA valitsus Muski satelliitidel ja raketiheitjatel muutuda riigi julgeoleku jaoks ülioluliseks, kui ta on näidanud üles täielikku hoolimatust avalike huvide suhtes? Miks anda Muskile rohkem majanduslikku võimu, kui ta seda korduvalt kuritarvitab ja näitab üles põlgust avaliku hüve vastu?”
Reichi üleskutse reguleerida kõnet avalikes huvides on sireeni üleskutse igale autoritaarsele režiimile ajaloos. Arvatavasti ütleb ta meile, milline kõne ei ole avaliku poliitika põhjustel enam talutav.
Meie “asendamatu õigus” on Reichi sõnul turvaliselt Euroopa tsensorite käes, kes saavad meid kaitsta ekslike ja ohtlike mõtete eest.
Nagu ta varem selgitas, “sellised asjad, mida me sellega teeme, on see, et keskendume vähem sõnavabadusele mõtlemisele, vaid mõtleme sellele, kuidas ajad on muutunud.” Sel viisil võivad kõneeeskirjad hoida meid “liikumas selle poole, kuidas soovitame sisu ja … See, kuidas me inimeste tähelepanu suuname, viib tervisliku avaliku vestluseni, mis on kõige kaasavam.
“Tervislik avalik vestlus” Robert Reichiga näib üha enam olevat tema jutt ja ülejäänud meist kuulavad.
