Rootsi on veel üks samm lähemal NATO 32.liikmeks saamisele pärast seda, kui Türgi parlament hääletas teisipäeval Põhjamaa taotluse ratifitseerimise poolt liituda transatlantilise sõjalise liiduga.
Hääletus toimub kolm kuud pärast seda, kui Türgi president Recep Tayyip Erdoğan saatis Rootsi NATO liikmesuse seaduse parlamendile ratifitseerimiseks.
Hr Erdoğan peaks seaduseelnõu seadusena allkirjastama lähipäevil, kuigi tal on kogemusi Rootsi NATOsse astumise kasutamisega mõjutusvahendina, et pidada läbirääkimisi 40 uue F-16 reaktiivhävitaja müügi üle Ameerika Ühendriikidest. 20 miljardi dollari suurune sõjalennukite tehing on USA senatis kinni peetud.
Ankara on nõudnud ka, et Stockholm suruks maha kurdi pagulased, keda ta iseloomustas terroristidena, sealhulgas Kurdistani Töölispartei (PKK) liikmed, vasakpoolne separatistlik rühmitus, mis püüab iseseisvat Kurdistani välja raiuda Türgist, Iraagist ja Süüriast, kus elavad etnilised kurdid. Hr Erdoğan on rõhutanud, et Rootsi ei ole võtnud piisavaid meetmeid Rootsis asuva PKK tegevusega tegelemiseks.
Teisipäevane hääletus teeb Ungarist ainsa NATO liikme, kelle seadusandlikud kogud ei ole veel Rootsi ühinemisele alla kirjutanud. Ungari oli varem Rootsile kinnitanud, et ei jää alaliidus viimaseks, kes liitumispakkumise heaks kiidab.
Varem teisipäeval ütles Ungari peaminister Viktor Orbán, et saatis oma Rootsi kolleegile Ulf Kristerssonile kirja, kutsudes teda Budapesti seda küsimust arutama.
“Saatsin täna peaminister Ulf Kristerssonile kutse visiidiks Ungarisse, et pidada läbirääkimisi Rootsi NATO-ga ühinemise üle,” kirjutas Orbán platvormil X, mida varem tunti Twitteri nime all. Hr Kristerssoni büroo ei vastanud kutsele kohe.
Ungari ja Rootsi suhted on viimastel kuudel halvenenud pärast seda, kui Rootsi poliitikud väitsid korduvalt, et Ungarit ei tohiks enam pidada demokraatlikuks. Ungari ametnikud nimetasid selliseid kommentaare “vastuvõetamatuteks ja solvavateks”.
Ungari suhtumist Rootsi NATO-sse muudab veelgi keerulisemaks Venemaa ja Ukraina vaheline sõda, mis on lõppemas kolmandat aastat ning on ajendanud Soomet ja Rootsit taotlema NATO liikmeks saamist.
Ungari välisminister Péter Szijjártó ütles eelmise aasta oktoobris Montenegros peetud kõnes, et tema riik on “eriolukorras”, sest Lääne-Ukraina Taga-Karpaatia piirkonnas elab 155 000 etnilist ungarlast, kellest paljud võitlevad rindel. “Meie, ungarlased, ei taha, et palju rohkem inimesi, palju rohkem etnilisi ungarlasi peaks surema,” ütles ta.
Rootsi esitas NATOga liitumise taotluse 2022.aasta mais, samal ajal kui Soome, ajaloolises muutuses nende julgeolekupoliitikas pärast seda, kui Venemaa alustas sama aasta veebruaris Ukrainas täiemahulist sõjalist kampaaniat.
Soome sai NATO 31.liikmeks eelmise aasta aprillis. Alliansiga liitumine tähendab, et Soome kuulub nn artikli 5 alla, kollektiivkaitse klausel, mis lubab liikmetel tulla appi igale rünnaku all olevale riigile, või tema enda sõnul rünnakut ühe liikme vastu “peetakse rünnakuks nende kõigi vastu”.
Soome liitumine peaaegu kahekordistas NATO piiri Venemaaga. Venemaa president Vladimir Putin, raevukas NATO läände laienemise kriitik, kes kasutas seda osaliselt õigustusena sellele, mida ta nimetas “eriliseks sõjaliseks operatsiooniks” Ukraina vastu, on lubanud Soomele “probleeme”.
“Vaadake, Soome võeti ja lohistati NATOsse,” ütles Putin eelmise aasta detsembris antud intervjuus. “Mis meil oli, mingi vaidlus Soomega? Kõik vaidlused, sealhulgas territoriaalset laadi vaidlused 20.sajandi keskel, lahendati kõik juba ammu.”
“Probleeme ei olnud, aga nüüd tuleb,” ütles ta. “Sest me oleme nüüd olnud sunnitud looma Leningradi sõjaväeringkonna ja koondama sinna teatud arvu sõjaväeüksusi. Miks nad seda vajavad? See on lihtsalt. Sama kehtib ka teiste riikide, sealhulgas NATO riikide kohta.”
“Kellega meil probleeme oli? Keegi. Nemad on need, kes meiega kunstlikult probleeme tekitavad. Sest nad ei taha sellist konkurenti Venemaa kujul. See on kõik, mis seal on.”
