Jacob Nordangårdi poolt
Kolm juhtivat kandidaati kalduvad ülalt-alla juhtimise, kõrgtehnoloogiliste lahenduste ja drakooniliste rahvastiku kontrolli meetmete poole.
Strateegiadokumendis „Mõtle ja tegutse tulevaste põlvkondade nimel“ tegi ÜRO peasekretär ettepaneku nimetada ametisse tulevaste põlvkondade eriesindaja või eestkostja ning kutsuda kokku spetsiaalne tulevaste põlvkondade foorum, et edendada tulevaste põlvkondade deklaratsiooni „rakendamist“ (eelistatavalt nüüdseks tegevuse lõpetanud hoolekogu raames).
ÜRO liikmesriikide reaktsioon oli aga vaoshoitud, mille tulemuseks oli tuleviku tippkohtumisel lahjendatud kompromiss. Ettepanek saadiku nimetamiseks „märgiti” tulevikupakti koos otsusega mitte kutsuda kokku tulevaste põlvkondade teemalist kõrgetasemelist plenaaristungit enne 83. Peaassambleed.
Kuid tehnokraatliku tegevuskava taga olevad võimsad tegijad ei anna kergesti alla. Nad teavad, mida nad saavutada tahavad.
2024. aasta oktoobris teatas ÜRO peasekretär António Guterres Hamburgis toimunud säästva arengu konverentsil, et nimetab peagi ametisse ÜRO tulevaste põlvkondade saadiku. Ta kinnitas seda kavatsust 26. aprillil tulevikukompakti teemalisel interaktiivsel dialoogil.
Poliitikakirjelduse kohaselt hakkab saadik “esindama ja kaitsma tulevaste põlvkondade huve”, kasutades tänapäevaseid ennustamistehnikaid.
Edendada ÜRO süsteemi pikaajalist mõtlemist ning tulevaste riskide, väljakutsete ja võimaluste prognoosimise ja mõistmise paremat kasutamist liikmesriikide toetamiseks, sealhulgas tulevikulabori võrgustiku ja teadusliku nõuandemehhanismi kaudu.
Kes siis valitakse raske ülesande täitmiseks – anda sündimata põlvkondadele hääl globaalses otsustusprotsessis? Kes vaatab digitaalsesse kristallkuuli, ennustab tulevasi sündmusi ja kaitseb meid võimalike globaalsete šokkide eest?
Artiklis, mille kirjutasid kolm ÜRO tulevikuplaanidega tihedalt seotud siseringi isikut ja mille avaldas Pass Blue (naiste juhitud mittetulunduslik uudisteorganisatsioon, mis kajastab ÜRO ja USA suhteid ning mida toetab New Yorgi Carnegie Corporation), pakuti välja mõned potentsiaalsed kandidaadid.
- Nimekirja esimesena on endine Iirimaa president ja Vanemate organisatsiooni esimees Mary Robinson. Ta oli üks kolmepoolse komisjoni asutajaliikmeid ja Rockefelleri toetatud kliimajuhtimise komisjoni esimees, mis soovitas tuleviku tippkohtumisel kuulutada välja „planeedi hädaolukorra“ ja koostada planeedi hädaolukorra plaani „kiireloomuliste ja koordineeritud meetmete võtmiseks“. KGF soovitas kliimakriisi lahendamiseks „süsteemset lähenemisviisi“ koos „ülalt-alla juhtimisega“. Robinson, kes sai 2023. aastal Rockefelleri perekonna liikmetelt David Rockefelleri sildava juhtimise auhinna, toetab ka MEGA-d (maailma föderalistide koalitsioon, mis toetab Maa süsteemi juhtimist).
- Teisel kohal nimekirjas on endine Uus-Meremaa peaminister Jacinda Ardern. Ta valiti 2014. aastal Maailma Majandusfoorumi noore globaalse juhi hulka ning vastutas Uus-Meremaa drakooniliste sulgemismeetmete eest pandeemia ajal. Ardern kuulutas välja riikliku hädaolukorra, öeldes: “Iga samm, mida te praegu teete, on risk teistele. Nii peame me kõik koos mõtlema.” 2020. aastal kuulutas ta välja ka riikliku kliimahädaolukorra, viidates eesmärgile “saada 2025. aastaks süsinikuneutraalseks valitsuseks” ja vajadusele “mõõta, aru anda ja kompenseerida heitkoguseid”.
- Kolmandal kohal nimekirjas on endine ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) tegevsekretär Christiana Figueres, Costa Rica diplomaat ja endise presidendi José Figueres Ferreri tütar. Figuerest peetakse Pariisi kliimakokkuleppe (kliimamuutuste kohta) arhitektiks. 2016. aastal oli ta Costa Rica kandidaat ÜRO peasekretäriks, kuid ei saanud piisavalt toetust. Rockefelleri Fondi planeedi tervise majandusnõukogu liige Figueres on võib-olla nimekirja kõige kartlikum inimene. Kui temalt 2016. aastal küsiti, miks inimesed peaksid kliimamuutustest hoolima, vastas ta kindlalt: “Te peate aru saama, et me ei saa täna SÜÜA selle arvelt, mida teised homme söövad. Nii lihtne see ongi!”
Figueres usub uute tehnoloogiate imedesse ja kirjutab oma 2020. aasta raamatus „Tulevik, mille valime, kliimakriisist üle saades“:
Tehisintellektil (AI), mida toetavad andurid (andmete kogumiseks) ja robootika (füüsiliste tegevuste automatiseerimiseks), koos nutiseadmete võrgustikuga, mida tuntakse kui “asjade internetti”, on tohutu potentsiaal saada meie suurimaks liitlaseks võitluses ellujäämise nimel. Kuid needsamad tehnoloogiad võivad hävitada ka parema tuleviku. Näiteks võiksid autonoomsed isejuhtivad elektriautod kaotada ära ebavajaliku erasõidukite omamise, kuid teisalt võiksid need võimaldada ka hoolimatutel valitsusasutustel jälgida ja kontrollida iga kodaniku liikumist.
Kuigi ta hoiatab selgelt varjukülgede eest, võib see olla hind, mida peame maksma. Omletti ei saa teha mune purustamata. Ali Baba Grupi presidendi J. Michael Evansi sõnad Davosis 2023. aastal teevad selle selgeks.
Me kasutame tehnoloogiat, et arendada viisi, kuidas tarbijad saaksid mõõta oma süsiniku jalajälge. Mida see tähendab? Kuhu nad reisivad, kuidas nad reisivad, mida nad söövad ja mida nad platvormil tarbivad?
On ilmselge, et need kolm Tulevaste Põlvkondade Kaitsjate ametikohale nomineeritud naist avavad sõna otseses mõttes Pandora laeka, kehtestades ülalt-alla juhtimise ja drakoonilised rahvastiku kontrolli meetmed „planeedi päästmiseks“. Kui mõni neist ametisse nimetatakse, oleme suurtes raskustes. Nagu hiljuti ametist tagandatud WEF-i esimees Klaus Schwab 2023. aastal ütles: „…kes iganes neid tehnoloogiaid valdab, saab teatud mõttes maailma valitsejaks.“
Artiklis mainitud võimalike saadikute hulgas on ka COP28 noorte kliimasaadik ja Rhodose stipendiaat Shamma Al Mazrui Araabia Ühendemiraatidest, Sophie Howe, Walesi endine tulevaste põlvkondade volinik ning Sahle-Work Zewde, Etioopia endine president ja Aafrika Liidu peasekretäri eriesindaja.
Allikad:
- 1 SDG teadmiste keskus, ÜRO peasekretäri uudised UN80 kohta, Tulevikupakt rakendamiseks, sdg.iisd.org/news/un-secretary-general-updates-on-un80-pact-for-the-future-implementation/
- 2 Thomas Hale, Nudhara Yusuf ja Daouia Chalali, kes võiks olla tulevaste põlvkondade erisaadik? passblue.com/2024/11/05/who-could-be-the-special-envoy-for-future-generations/
- 3 Uus-Meremaa parlament, ettepanekud – kliimamuutused – hädaolukorra väljakuulutamine, parliament.nz/en/pb/hansard-debates/rhr/combined/HansDeb_20201202_20201202_08
- 4 Christiana Figueres ja Tom Rivett-Carnac (2020), „Tulevik, mille valime. Kliimakriisist ülesaamine“, Alfred A. Knopff, New York
