Lavly Perling oli aastatel 2014-2019 riigi peaprokurör, kuna aga EKRE soovis näha teist kandidaati, siis oli ta mõnda aega veel nn peaprokuröri kohusetäitja, kuni Raivo Aeg tõi Andres Parmase.
Kurioosum seisneb selles, et ehkki ta nõustus esitama avalduse 2020.aasta septembris, mille järgi saanuks ta prokuratuurist lahkuda justiitsminister Raivo Aegi käskkirjaga 2021.aasta septembris, ent juba novembris 2020 oli Perling Isamaa Parempoolsete toetajaliige, siis see seadis kahtluse alla tema varasemad aastad prokuratuuris ning peateema oli, kas ta on osalenud oma töös erapooletu isikuna või kui poliitiliste tellimuste täitjana?
Ning küsimus sellest, miks Perling päevapealt prokuratuurist ei lahkunud, peitub siin:
Nimelt täitub just siis 25 aastat tööstaaži ning tekib väga suure eripensioni saamise võimalus. Seega kõige taga on rahasoov, võtta, mida juriidiliselt on korrektne võtta. Kuid poliitiku jaoks on kehtivad ka muud mõõdupuud. Sellest lähtudes tulekski teha valik. Kui prioriteet on eripension, siis oldagu prokuratuuris. Kui uus kirg on poliitika, siis tuleks prokuratuurist lahkuda poliitikasse astumise hetkel.
Ning seda kritiseeris isegi tema tööandja Andres Parmas:
„Erakonna toetajaliikmeks olek ei sobi kokku prokuröri ametiga ning seda sõltumata faktist, kas prokuröri teenistussuhe on parasjagu peatatud või mitte.”
Veidi enam kui paar kuud hiljem Kaja Kallase valitsuse justiitsminister Maris Lauri vabastas Perlingu ametist:
“Vabastan prokuröriteenistusest riigiprokuratuuri juhtiva riigiprokuröri Lavly Perlingu avaliku teenistuse seaduse § 87 lõike 1 ja prokuratuuriseaduse § 45 alusel ametniku algatusel 11. veebruarist 2021. a. Lugeda 11. veebruar 2021. a Lavly Perlingu viimaseks teenistuspäevaks,” kirjutas justiitsminister Lauri käskkirjas.
