Aastatel 2016-2019 juhtis Postimehe toimetust Lauri Hussar, kes oli vähemalt maist 2018 teinud ajakirjanduslikku kampaaniat Eesti 200 või Gruz 200 toetuseks kuni siis ühel jaanuarikuu päeval:
Postimehe senine peatoimetaja Lauri Hussar tõmbas endale ja projektierakonnale Eesti 200 juba esimesel päeval vee peale – tegelikult on ta selles ettevõtmises juba ammu sees, kuidas ta ka seda eitada ei püüaks.
Täiesti läbinähtavalt püüdis Hussar projektiparteikest pikka aega teadlikult pildis hoida, koht valimisnimekirjadest oli sõltuvalt “kahesajatajate” pilti jõudmisest juba ammu valmis ja viimasel hetkel saigi samm astutud.
Postimehe vastutav väljaandja Merili Nikkolo ütles ERR-ile, et Hussari lahkumine tuli kogu toimetusele üllatusena. “Selline käitumine Eesti suurima päevalehe peatoimetaja poolt paneb ajalehe keerulisse olukorda, kus võidakse kahtluse alla seada nii usaldusväärsus ja ajakirjanike professionaalne töö. See heidab varju ajakirjanduse sõltumatusele tervikuna.” Siin peitubki asja iva – isegi kui peatoimetaja on Eesti 200 vastu pikemat aega vaid sümpaatiat tundnud, pole alustki arvata, et ta oli selle kritiseerijate vastu erapooletu, nagu ajakirjanduseetika nõuaks.
Irooniline on, et Eesti 200 sai eetripinda Hussari meedias kolm korda rohkem tookord kui DELFI, tsitaat:
Riigikogu saadik Peeter Ernits ütleb, et on huvi pärast vaadanud, mitu korda on Postimees ja konkureeriv Delfi alates 3. maist Eesti 200-st kirjutanud. “Postimees – 124 korda, Delfi – 45 korda. Seega on Postimees Hussari juhtimisel tema koduparteid peaaegu kolm korda rohkem kajastanud kui konkurent Delfi.
Sellest järeldub, et Eesti 200 alustas süvariikluse käpiknukuna juba viis aastat tagasi, nüüd on neil lisandunud muidugi staareksperdid ja muidu kannupoisid.
Lauri Hussar kandideerib Riigikokku Eesti 200 nimekirjas Harju- ja Raplamaal.
