Tuhanded inimesed on kogu Austraalias korraldanud meeleavaldusi, et toetada kampaaniat riigi põlisrahvaste põhiseaduses tunnustamiseks, enne sel aastal toimuvat referendumit.
Pühapäeval toimunud miitingud korraldas kampaaniarühm Yes23 pärast hiljutist langust Austraalia põlisrahvaste õigusi tagava põhiseaduse muudatuse toetuses.
Selle aasta oktoobrist detsembrini rahvahääletusele pandava ettepanekuga on kavas luua nõuandev organ – Põlisrahvaste Hääl parlamendile –, mille eesmärk on anda põlisrahvastele ja Torrese väina saare elanikele otsene sõnaõigus neid mõjutavates poliitikates.
Peaminister Anthony Albanese valitsus toetab muudatust; opositsiooniparteid on aga ettepanekule vastu vaielnud.
Eelmise aasta mais toimunud üldvalimiste kampaania ajal lubas Tööpartei tunnustada põlisrahva häält parlamendis.
Sydney miitingul osalejad kandsid T-särke loosungitega “hääletage jah” ja kandsid mütse, millel oli “uluru avaldus”, viidates olulisele dokumendile, mis kutsub üles põlisrahvaste häält kuuldavaks tegema.
Vastavalt Yes23 grupi poolt Reutersile antud statistikale oli rahvahulk Sydneys umbes 3000 ja kokku loodeti koguda kuni 25 000 inimest.
“Need kogukonnaüritused annavad inimestele võimaluse tulla kokku ja saada väärtuslikku teavet eduka referendumi olulisuse kohta sel aastal,” ütles Yes23 kampaania juht Dean Parkin avalduses.
“Tegude päev” saabub pärast seda, kui toetus rahvahääletusele näis vähenevat, selgub eelmisel kuul läbi viidud küsitlusest, mis andis ettepanekule esimest korda “ei” 51 protsenti.
Vahepeal ütles rühm Yes23, et küsitluste langus ei peegelda tegelikkust kohapeal.
“Te ei pruugi seda televiisorist näha. Te ei näe seda ajalehtedes, kuid köögilaudade ümber, spordiklubides ja töökohtadel üle riigi toimuvad vestlused. Ja see lihtsalt kasvab.” Austraalia põlisrahvaste põhiseaduse tunnustamise eest vastutava organisatsiooni kaasesimees Rachel Perkins ütles nii, pühapäeval televisioonile ABC.
Pärsia lahe piirkondliku majandusaborigeenide usaldusfondi direktor Fred Pascoe ütles Al Jazeerale rääkides, et põliselanikke, kes moodustavad umbes 3,2 protsenti Austraalia peaaegu 26 miljonilisest elanikkonnast ja kellele anti täielik hääleõigus alles 1960. aastatel, pole isegi mainitud riigi põhiseaduses.
Austraalia põhiseadus, mis jõustus jaanuaris 1901, ei tunnusta riigi põliselanikke.
Ettepaneku vastased on seevastu väitnud, et sammul puuduvad üksikasjad ja see toob kaasa austraallaste lõhestumise.
Rühm on väitnud, et valitsuse fookuses peaks olema nende põlisrahvaste kogukondade haridus, tervishoid, ohutus ja koduvägivald.
Ekspertide sõnul on põhiseaduse muutmine Austraalias keeruline.
Valitsus peab tagama referendumil topelthäälteenamuse, mis moodustab 50 protsenti häältest üleriigiliselt.
Varem on 19 rahvahääletusel tehtud 44 põhiseaduse muutmise ettepanekut ja neist vaid kaheksa on läbi läinud.
Oluline on mainida, et 1967. aasta rahvahääletusel põlisrahvaste õiguste üle hääletati rekordiline jah.
Viimase kolme aastakümne jooksul on politsei vahi all surnud üle 400 põlisrahva.
Vaatamata 1991. aasta riikliku uurimise tulemustele ja soovitustele on paljud surnud kahtlastel asjaoludel, osa neist hooletuse või meditsiinilise abi puudumise tõttu. Üllataval kombel pole nende surmade eest kedagi süüdi mõistetud.
Austraalia põlisrahvad on põlvkondi näinud vaeva tunnustuse saamiseks. Elanikkond on kannatanud pärast Euroopa koloniseerimist, millel oli laastav mõju aborigeenide kogukondadele ja kultuuridele.
Austraalia põliselanikke tapeti, sunniviisiliselt ümberasustati ja eraldati perekondadest ja nende traditsioonilistest maadest perekonna kaitse, integratsiooni ja tsivilisatsiooni nimel.
Press TV
