Värskendus (19:20 ET): Trumpi Pärsia lahe ringreis, mis seni on rõhutanud tehingute sõlmimist ja „kaose lõpetamist“ Lähis-Idas, näib kõnetavat Teheranit, kelle juhtkond jälgib teda tähelepanelikult Pärsia lahe teiselt poolt.
NBC teatas suures ja murrangulises teates, et „Iraan on valmis allkirjastama president Donald Trumpiga teatud tingimustel tuumaleppe vastutasuks majandussanktsioonide tühistamise eest“, ütles Iraani ülemjuhi nõunik kolmapäeval NBC Newsile.
See on üllatav ja tohutu areng, arvestades, et Iraan on juba ammu öelnud, et ei saa enam Trumpi administratsiooni usaldada, arvestades, et just Trump tõmbas USA 2018. aasta aprillis Obama JCPOA tuumaleppest välja.
NBC tsiteerib järgnevalt Iraani kõrget ametnikku Ali Shamkhanit, kes on Iraani ülemjuhi ajatolla Ali Khamenei sõjaline ja tuumanõunik:
Ta ütles, et Iraan kohustub mitte kunagi tootma tuumarelvi, vabaneb oma kõrgelt rikastatud uraani varudest, mida saab relvaks muuta, nõustub rikastama uraani ainult tsiviilkasutuseks vajaliku madalama tasemeni ja lubama rahvusvahelistel inspektoritel protsessi jälgida, vastutasuks kõigi Iraani-vastaste majandussanktsioonide viivitamatu tühistamise eest.
Küsimusele, kas Iraan nõustuks täna lepingule alla kirjutama, kui need tingimused täidetakse, vastas Shamkhani: “Jah.”
„See on ikka veel võimalik. Kui ameeriklased tegutsevad nii, nagu nad ütlevad , siis on meil kindlasti paremad suhted,“ ütles Shamkhani. Kõrge ametnik lisas: „See võib lähitulevikus viia parema olukorrani.“
Jällegi on see monumentaalne järeleandmine nii kõrge ametniku poolt, kes on tihedalt seotud tuumaläbirääkimistega. Islamivabariik on järjepidevalt käsitlenud rikastamise küsimust riikliku suveräänsuse küsimusena, kuid on kogu aeg väitnud, et ta ei taotle tuumarelva. Tegelikult on ajatallahide poolt aastakümneid tagasi välja antud fatwad nimetanud tuumapommi “mitteislamistlikuks”.
Trump on juba teatanud Süüria sanktsioonide viivitamatust tühistamisest, kuna Süüria elanikkond on kannatanud aastaid kestnud põrguliku variksõja ning USA juhitud piiramis- ja näljutamissanktsioonide poliitika all. Kas Iraan on järgmine? Kas Trump on meeleolus kiiremate tehingute ja suuremate avalduste tegemiseks? Ta on ju hoo sisse saanud. Valge Maja on kindlasti olnud ametis presidendi Lähis-Idas võitude esitlemisega.
Trump oli varem Air Force One’i pardal ja teel Katarisse kutsunud Iraani üles tegema oma tuumaprogrammi osas “õiget otsust“, “sest midagi juhtub ühel või teisel viisil”.
„Seega teeme seda kas sõbralikult või väga ebasõbralikult,“ hoiatas Trump. „Ja see ei ole meeldiv.“ Teheran näib olevat valmis uueks suureks kokkuleppeks. Kuid tal võib ka Gaddafi saatus meeles mõlkuda (kes kuulsalt loobus oma massihävitusrelvade programmist… ja me teame, mis aastaid hiljem juhtus).
Värskendus (13:05 ET): President Trump on viinud USA ja Katari suhted „uuele tasemele“, allkirjastades rea lepinguid, mis edendavad kaitse- ja kaubandussidemeid. Relvad ja lennukid on Katari kõneluste keskmes jätkuvalt, eriti Trumpi allkirjastatud 200 miljardi dollari suurune leping enneolematu tellimuse kohta, milleks on tervelt 160 Ameerikas toodetud kommertslennukit.
„Seega on see üle 200 miljardi dollari, aga Jetside mõistes 160, see on fantastiline,“ ütles Trump tehingu kohta, mille kohaselt Qatar Airways sõlmis Boeingu ja GE Aerospace’iga kokkuleppe Boeing 787 Dreamlineri ja 777X lennukite omandamiseks, mis on varustatud GE Aerospace’i mootoritega. Boeingu aktsia tõusis kolmapäeval kohe pärast pealkirjade ilmumist 1,7%.
Muidugi on kaitse ja relvastus jätkuvalt oluliseks teemaks, mis tuleneb Trumpi Saudi Araabia-suunalisest reisist. „Kaitseminister Pete Hegseth allkirjastas samuti kaitsealaseid lepinguid, sealhulgas kavatsusavalduse Katari Riigi ja Ameerika Ühendriikide vahelise kaitsekoostöö kohta,“ teatab CNN. „Hegseth allkirjastas ka pakkumis- ja vastuvõtmiskirjad MQ 9B lennukite ja lennujuhtimissüsteemide õhutõrjesüsteemide kohta. Trump allkirjastas Katari Riigi ja Ameerika Ühendriikide ühise koostöödeklaratsiooni.“ Nagu me varem ütlesime, jääb see USA ja Pärsia lahe ajalooliste suhete põhialuseks.
Lepingute hulgas on Katari poolt USA kaitsefirmalt Raytheon ostetud “droonidevastase” võimekuse väärtus miljard dollarit ning General Atomicsilt MQ-9B droonid, mille väärtus on kaks miljardit dollarit.
Peaksime märkima, et Doha konverentsi pealkirjade keskel tundub olevat juhuslikult liialdatud numbreid , arvestades eriti Katari SKPd, mis on veidi üle 200 miljardi dollari … ja ometi kasutatakse seda T-sõna huvitaval kombel ikka ja jälle:
Valge Maja teatas avalduses, et Trumpi ja Katari emiiri šeik Tamim bin Hamad Al-Thani vahel täna allkirjastatud lepingud “tekitavad vähemalt 1,2 triljoni dollari väärtuses majandusvahetuse”.
Avalduses viidati 243,5 dollari suurustele majandustehingutele, mis hõlmavad Qatar Airwaysi Boeingi lennukite ostmist, relvade hankimist ning maagaasi ja kvanttehnoloogiatega seotud tehinguid.
Samuti öeldi, et USA ja Katar on allkirjastanud kavatsusavalduse, milles on välja toodud üle 38 miljardi dollari suurused potentsiaalsed investeeringud, sealhulgas toetus koormuse jagamisele Al Udeidi õhuväebaasis, samuti tulevased kaitsevõimed, mis on seotud õhukaitse ja merejulgeolekuga.
Ambrose Evans-Pritchard on Mehhiko lahe tuurilt tulnud hingetukstegevate “triljoni dollari” pealkirjade laviini keskel samuti skeptilise tooniga kõlanud:
Toornafta hinna langedes ligi 60 dollarile barreli kohta seisab Saudi Araabia silmitsi eelarveprobleemide ja range kokkuhoiupoliitikaga. 50 dollari või madalama hinna korral seisab riik silmitsi aeglase kriisiga ja lõppkokkuvõttes eksistentsiaalse ohuga oma majandusmudelile. See saatus ei ole enam kauge ja ootamatu risk.
Donald Trumpile ei lähe sellised karmid majanduslikud piirangud Saudi Araabiat külastades korda. Pärsia lahe naftariigid esindavad tema premodernistlikus mõttes tohutut rahapada.
Tema eesmärk on haarata enda kätte 1 triljon dollarit (760 miljardit naela) Saudi Araabia rikkust, mis on isegi rohkem kui kroonprints Mohammed bin Salmani nelja aasta jooksul lubatud 600 miljardit dollarit. Ta soovib veel poolteist triljonit dollarit ülejäänud Pärsia lahe riikidest.
Edu sellega.
Saudi Araabia SKP on vaevalt üle triljoni dollari, mis on väiksem kui Hollandi majandusel. Saudi Araabia sissetulek elaniku kohta on samal tasemel Portugaliga. Trump peab leppima menukate pealkirjadega ja lootma, et keegi detaile ei auditeeri.
Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul on Saudi Araabia „eelarve tasuvuspunkt“ 96 dollarit barreli kohta. See on Brenti hind, mida on vaja kuningriigi hällist hauani kestva sotsiaalsüsteemi rahastamiseks ja poliitilise teisitimõtlemise ohjeldamiseks.
Samal ajal on samuti tähelepanuväärne, et kolmapäeval kohtus Katari keskpanga juht šeik Bandar bin Mohammed bin Saoud Al Thani Trumpi visiidi raames miljardär Elon Muskiga.
„Me oleme alati teineteisele meeldinud,“ ütles Trump Katari riigipea kohta.
Trump ja Katari emiir Tamim Al Thani teatasid ajaloolisest 200 miljardi dollari suurusest 160 Boeingu lennuki tehingust ja sidemete tugevdamisest.
„Meile on alati teineteisele meeldinud.“
Ja valge marmor pic.twitter.com/SuP3xTdHmo
— RT (@RT_com) 14. mai 2025
Ja selle eest, et Katarile kui USA räpaste sõdade piirkondlikule keskusele veidi geopoliitilist realismi süstiti…
* * *
Viimase olulise sündmusena Saudi Araabias viibides ja enne Katari poole teele asumist kohtus president Donald Trump Süüria presidendi Ahmed al-Sharaaga. See tähistab monumentaalset ajaloolist muutust kogu piirkondlikus korras. Me oleme tunnistajaks Seymour Hershi teoses “Ümbersuunamine” sätestatud poliitika kulminatsiooni veristele järelmõjudele, mis sai alguse juba Bushi administratsiooni ajal.
Sharaa, tuntud ka kui Abu Mohammed al-Jolani, alustas oma karjääri Süüria sõja alguses Islamiriigi juhi Abu Bakr al-Baghdadi saadikuna ning hiljem sai temast Süüria al-Qaeda Jabhat al-Nusra asutaja. Terrorirühmitus on läbinud mitu nimevahetust ning pärast Bashar al-Assadi detsembrikuist kukutamist on see nüüd valitsev Hayat Tahrir al-Sham (HTS). CIA aitas rühmitusel 2015. aastal Idlibi üle võtta.
Trump kirjeldas eile USA-Saudi investeerimisfoorumil peetud kõnes, et Saudi Araabia kroonprints Mohammed bin Salman ja Türgi president Recep Tayyip Erdoğan palusid tal tühistada Süüria vastu kehtestatud pikaajalised sanktsioonid. Trump avaldas lootust, et riik võib uute valitsejate all taas stabiilseks muutuda. „Sanktsioonid olid jõhkrad ja halvavad ning täitsid tol ajal olulist – tõesti olulist – funktsiooni. Aga nüüd on nende aeg särada,“ ütles ta. „Seega ma ütlen: „Edu sulle, Süüria.“ Näita meile midagi väga erilist.“ Mis puutub „erilisse“…
Tõepoolest, Jolani/Sharaa tõusis šariaadiseaduste järgi valitsetava Idlibi provintsi AQ-ga seotud HTS-i juhilt Ar-Riyāḑis USA presidendi ja Saudi Araabia kroonprintsi kõrvale. Tegelikult pole teda ikka veel USA terrorismi nimekirjast eemaldatud, kuigi tema eest määratud kümne miljoni dollari suurune pearaha võeti juba kuid tagasi.
Trump kirjeldas ruumis olnud terrorismielevanti, öeldes Air Force One’i pardal vahetult pärast kohtumist ajakirjanikele, et Sharaa oli “noor, atraktiivne mees – karm mees” “tugeva minevikuga” ning et tal on nüüd võimalus Süüria stabiliseerida.
„Tal on reaalne võimalus asjad korda ajada,“ lisas Trump. Väidetavalt oli Trump kutsunud Sharaat üles Iisraeliga rahu sõlmima ja Abrahami lepingutega ühinema. Washington on avaldanud Damaskusele survet ka usuvähemuste kaitsmiseks ja austamiseks pärast hiljutisi alaviitide, druuside ja kristlaste massimõrvu – eriti rannikul, lõunas ja mõnes Damaskuse äärelinnas.
Konservatiivsel väljaandel National Review on õigus, kui ta osutab järgmisele:
Trumpi kohtumine Ahmed al-Sharaaga on veelgi erakordsem kui Ameerika presidendi kohtumine Assadi perekonna mõne vastiku haruga. Kuni detsembri lõpuni oli USA valitsus valmis maksma 10 miljonit dollarit al-Sharaa asukoha kohta käiva teabe eest, kuna ta oli kantud „spetsiaalselt määratud ülemaailmse terroristi” nimekirja.
Irooniline on see, et Sharaa kohtumine toimus Ameerika Ühendriikide ja Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) liikmete tippkohtumise kõrvalt Rijadis. Just Pärsia lahe koostöönõukogul oli Süüria varisõja alguses suur roll Assadi-vastase džihadistide ülestõusu rahastamises, kuhu kuulusid ka ISIS ja al-Qaeda.
Eriti Katar oli Süüria islamistide suur rahastaja, kes raiusid tsiviilisikuid maha, tapsid kristlasi ja võtsid naisi seksorjadeks. Katar võõrustas isegi “Vaba Süüria Armee” (FSA) väljaõppelaagreid koostöös CIA ning lääne ja Pärsia lahe luureteenistustega. FSA komandod viisid seejärel sageli pärast seda väljaõpet oma relvad Süüriasse ja võitlesid otse ISISe kõrval. Oleme seda varem mitu korda dokumenteerinud.
Trumpi ja Sharaa kohtumise ettelugemise olulisemad hetked:
Trump ütles al-Sharaale, et tal on “tohutu võimalus oma riigis midagi ajaloolist korda saata”, seisis avalduses. Ta kutsus Süüria liidrit üles allkirjastama Abrahami kokkuleppeid, mis on raamistik Araabia riikidele Iisraeli suveräänsuse tunnustamiseks ja mida USA vahendas Trumpi esimesel ametiajal.
Samuti soovitas ta al-Sharaal käskida välismaistel terroristidel Süüriast lahkuda, deporteerida Palestiina terroristid, aidata USA-l ära hoida terrorirühmituse Islamiriik taastekkimist ning võtta vastutus ISISe kinnipidamiskeskuste eest Süüria kirdeosas.
Al-Sharaa kinnitas oma pühendumust Süüria 1974. aasta lahingule Iisraelist ning kutsus Ameerika ettevõtteid investeerima Süüria naftasse ja gaasi, öeldi avalduses.
Kolmapäeval maandus Trump Kataris, kus Al Jazeera selgituse kohaselt on päevakorras piirkondlik rahu, investeeringud, energia- ja julgeolekukoostöö, samal ajal kui USA president Donald Trump peab oma Pärsia lahe visiidi teise etapi käigus Katari pealinnas Dohas läbirääkimisi Katari emiiri šeik Tamim bin Hamad Al Thaniga.
Ükski Ameerika president pole Katari külastanud enam kui 20 aasta jooksul. Kuid kindlasti on need kaks poolt lähedasemaks saanud salajase Assadi kukutamise ja piirkonnas asuva „Iraani-meelse telje” vastu suunatud varisõja pidamise kontekstis. Kataris asuvad ka suured piirkondlikud USA sõjaväe- ja mereväerajatised ning ta on muidugi nafta- ja gaasikeskus, mis ulatub kaugele oma tillukesest geograafilisest suurusest.
Mis puutub teise teemasse, mida Trumpilt oodatakse jätkuvalt edasi andmast, siis ta ütles kolmapäeval: “See on Iisraelile hea” – pärast seda, kui ajakirjanikud küsisid, kas Netanyahu valitsust tema Pärsia lahe reisil kõrvale jäetakse. “Sellised suhted nagu minul nende riikidega on … ma arvan, et see on Iisraelile väga hea.”
Ja mis puutub käimasolevasse Gaza kriisi, siis avalikult pole sellest palju räägitud, kuid see on tõenäoliselt suletud uste taga päevakorras kõrgel kohal. Lõppude lõpuks tahab Valge Maja „saada öelda, et ta lõi kõigis kolmes kuningriigis suurepärase võidu – et ta suutis luua suhteid, mis kestavad kauem kui tema presidentuur. Ta tahab USA ajakirjandust edulugudega üle ujutada.“ Trump peab läbirääkimisi Katari emiiriga.
