Trumpi administratsioon palub Ülemkohtul blokeerida madalama astme kohtu korralduse, mis piirab Sisejulgeolekuministeeriumi (DHS) võimet deporteerida ebaseaduslikke immigrante teistesse riikidesse peale nende kodumaa.
Selles lisati, et „need kohtulikult loodud protseduurid külvavad praegu kolmandate riikide kodanike väljasaatmise protsessis laastavalt“, märkides, et välismaalastel puuduvad nende riikidega eelnevad sidemed, mis seaksid nad riigiametnike poolt tõenäolisele tagakiusamisele või piinamisele.
„Administratsioon teatas, et on saatnud isikuid Lõuna-Sudaani, kuid Massachusettsi osariigi ringkonnakohtunik Brian Murphy blokeeris selle.“
Osakonna esitatud dokumentide kohaselt oli administratsioon „kandideerimas rühma kriminaalseid välismaalasi, kes olid riigis viibinud aastaid või aastakümneid pärast lõpliku väljasaatmiskorralduse saamist, hoolimata sellest, et olid toime pannud kohutavaid kuritegusid“.
See hõlmas esitatud dokumentide kohaselt inimesi, kes olid süüdi mõistetud mõrvas, lapse seksuaalses väärkohtlemises ja vaimupuudega naise seksuaalses väärkohtlemises.
„Kõik need välismaalased on juba läbinud ulatusliku kohtumenetluse. Kõik mõisteti süüdi kriminaalkohtus, kus kõik protsessid ja kaitsemeetmed on tagatud kriminaalsüüdistatavatele. Kõikidele määrati tagandatavus,“ lisati avalduses.
Murphy on viimaste kuude jooksul välja andnud mitu korraldust võimalike väljasaatmiste blokeerimiseks. Aprillis ütles ta, et üksikisikutele tuleks anda võimalus oma murede kohta teada anda, kui neil on põhjust arvata, et nende uude riiki väljasaatmine “tõenäoliselt toob kaasa nende tagakiusamise, piinamise ja/või surma”.
„See väike protsessimaht on ette nähtud Ameerika Ühendriikide põhiseadusega,“ lisas ta.
Justiitsministeerium väidab, et välismaalaste kolmandatesse riikidesse väljasaatmise nõuetekohast protsessi kirjeldavad reeglid delegeeris Kongress presidendile ja kohtuvõimu ülesanne ei ole välja töötada „uut protseduuride kogumit”.
See ettekirjutus muudab aga oluliselt kolmandate riikide väljasaatmispoliitikat.
Näiteks kohustab ringkonnakohus sisejulgeolekuministeeriumi (DHS) „esitama kirjaliku teate“ või koostama plaanid kolmandatest riikidest väljasaatmise kohta, „andma välismaalastele „sisulise võimaluse“ väljendada oma hirmu väljasaatmise ees“ ja „kasutama väidete usaldusväärsuse hindamisel pigem „mõistliku hirmu“ kui „tõenäolisem kui mitte“ standardit“.
Apellatsioonkaebuses märgiti, et kohus andis sisejulgeolekuministeeriumile (DHS) ka ajakava, mille kohaselt välismaalastel peab olema mõistlike hirmuavalduste esitamiseks vähemalt 10 päeva ja kui see ebaõnnestub, on neil veel 15 päeva aega väljasaatmiskorralduse vaidlustamiseks.
„See ettekirjutus ületab mitmes mõttes ringkonnakohtu seaduslikke volitusi,“ ütles justiitsministeerium.
„[Justiitsministeerium] on palunud Ülemkohtul sekkuda selle hullumeelsuse peatamiseks, et president Trump saaks jätkata kõige hullemate illegaalsete immigrantide väljasaatmist.“
