spot_img

Toorid toetavad liberaalseid välissekkumise seadusi, nõuavad kiiret läbimist

Konservatiivne Partei on avaldanud toetust liberaalse valitsuse seaduseelnõule, mille eesmärk on võidelda välissekkumise vastu, kutsudes samal ajal valitsust üles töötama selle nimel, et seadus kiiresti vastu võetaks.

Konservatiivist parlamendiliige ja välisasjade kriitik Michael Chong saatis 28. mail avaliku julgeoleku ministrile Dominic LeBlancile kirja, milles kutsus teda üles kiirendama seaduseelnõu C-70 vastuvõtmist enne järgmisi valimisi, et tagada demokraatliku valimisprotsessi kaitsmiseks mõeldud meetmete olemasolu. Eelnõuga loodaks välismõjude läbipaistvusregister ja laiendataks välissekkumisega seotud kriminaalkuritegusid.
“Kanada demokraatia ei ole kunagi olnud välissekkumise suhtes haavatavam,” ütles Chong, viidates välissekkumise voliniku Marie-Josée Hogue’i 3. mail avaldatud vahearuande järeldustele.

Kavandatavat õigusakti on tervitanud ka NDP.

Pärast avalikke kuulamisi, et uurida Pekingi väidetavat sekkumist valimistesse, jõudis volinik järeldusele, et Kanadas “sekkuti kahel viimasel üldvalimisel”. Aruandes leiti ka, et välismaine sekkumine oli “vähendanud mõnede valijate võimet anda teadlik hääl”.

Kavandatud õigusakt on jätkuks parlamendi aastatepikkustele jõupingutustele võtta kasutusele mehhanismid, mis suurendavad läbipaistvust seoses välismaist üksust toetavate isikutega, ning muud meetmed välissekkumise vastu võitlemiseks.

2021. aasta aprillis tutvustas endine konservatiivne parlamendiliige Kenny Chiu võrreldavat eraliikme seaduseelnõu C-282. Siiski ei edenenud see pärast teist lugemist enne, kui alamkoda suvevaheajaks edasi lükkas. Seejärel kuulutati 2021. aasta augustis välja valimised, mis sisuliselt lõpetasid õigusaktide arutamise. Hiljem esitas senaator Leo Housakos sarnase seaduseelnõu S-237 2022. aasta veebruaris, kuid see pole saanud piisavat toetust.

Osutades varasematele viivitustele sarnaste õigusaktide väljatöötamisel, annavad konservatiivid teada oma toetusest kauaoodatud liberaalide seaduseelnõule.

“Konservatiivid teevad valitsusega koostööd, et see eelnõu võimalikult kiiresti vastu võetaks. See on hädavajalik, et taastada kanadalaste usaldus oma valimiste vastu, “ütles hr Chong, viidates pr Hogue’i hoiatusele, et “välissekkumise oht suureneb ainult seni, kuni ei võeta “piisavaid kaitsemeetmeid selle eest kaitsmiseks”.

Lisaks seaduseelnõu C-70 toetamisele on konservatiivid näidanud valmisolekut ületada erakondlikkust, hääletades liberaalse seaduseelnõu C-58 poolt, mis läbis 27. mail alamkojas kolmanda lugemise. Seaduseelnõu keelab asendustöötajate kasutamise föderaalselt reguleeritud töökohtadel streikide ajal, mis on liberaalide ja NDP vahelise pakkumise ja usalduse kokkuleppe oluline aspekt.

Kiiresti

Hr Chongi üleskutse seaduseelnõu kiireks vastuvõtmiseks kordas tundeid, mille oli varem tõstatanud advokaat, Kanada-Hongkongi ühenduse president Gloria Fung. Ta väljendas muret selle pärast, et parlamendiliikmetel on enne järgmisi föderaalvalimisi õigusaktide vastuvõtmiseks vähe aega ja et neisse võib rohkem sekkuda.

“Kui [eelnõud vastu ei võeta], siis kindlasti kordub 2019. ja 2021. aastal kogetud valimiste sisseimbumine ja sekkumine 2025. aasta valimistel. Seepärast kutsume kõiki parlamendiliikmeid ja senaatoreid üles jagama seda pakilisust. Me jälgime, kuidas kõik osapooled reageerivad sellele vajadusele viivitamatult tegutseda,” ütles ta eelmises intervjuus The Epoch Timesile.
Seaduseelnõu väljakuulutamisel 6. mail rõhutas hr LeBlanc valitsuse pühendumust teha koostööd opositsiooniparteidega, et kiirendada seaduseelnõu vastuvõtmist. Tol päeval toimunud pressikonverentsil ütles ta: “Me kavatseme kiiresti edasi liikuda.”

Kavandatud meetmed

Liberaalide esitatud seaduseelnõu C-70 tõhustab meetmeid välissekkumise vastu Kanada asjadesse. Lisaks välissekkumise ja olulise taristu sabotaaži vastu suunatud uute õigusrikkumiste loomisele tehakse õigusaktis ettepanek muuta kehtivaid õigusakte.

Muudatused võimaldaksid Kanada julgeolekuluureteenistusel (CSIS) jagada tundlikku teavet föderaalväliste partneritega, et tugevdada vastupanuvõimet ohtudele. CSIS-i seaduse muudatustega laiendataks agentuuri volitusi hankida Kanadas vahistamismäärusi ja koguda välisluureandmeid.

Eelnõuga tehtaks muudatusi ka teabeturbe seadusesse, mis on välissekkumist käsitlev peamine õigusakt. Sellega kehtestataks kolm uut õigusrikkumist: üldine välissekkumine Kanada vastu, süüdistatavate kuritegude toimepanemine välismaiste üksuste nimel ja sekkumine demokraatlikesse protsessidesse, näiteks valimistesse sekkumine.

Seaduseelnõus tehakse ka ettepanek muuta Kanada kriminaalkoodeksit, et tõhustada õiguslikku reageerimist sabotaažiaktidele. Need muudatused hõlmavad uue olulise infrastruktuuriga seotud sabotaažikuriteo loomist, uue süüteo kehtestamist sabotaaži toimepanemiseks vajalike seadmete valmistamise ja levitamise eest ning sabotaažikuriteoks vajaliku kavatsuse selgitamist.

Kanada tõendite seaduse läbivaatamisega loodaks föderaalne haldusmenetluste süsteem, mis võimaldaks kohtunikel hinnata tundlikku teavet, kaitstes seda samal ajal avalikustamise eest.

Sarnased

spot_img
Leia Meid Youtubes!spot_img

Viimased

- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -