Jacob Nordangårdi poolt
Agentriik on instrument veelgi rangemaks kontrolliks kogu tegevuse üle Maal ja unistuse täitumine igale pürgivale diktaatorile, kes soovib jumalat mängida.
Eelmise aasta oktoobris avas Maailma Majandusfoorum Berliinis GovTech Campus Saksamaal ülemaailmse valitsuse tehnoloogiakeskuse (GGTC), mille eesmärk on koos oma asutajaliikme, Prantsuse IT-konsultandi Capgemini’ga, mis on tõusev “agentidel põhinevate, tehisintellektil põhinevate intelligentsete operatsioonide ülemaailmne liider”, “kiirendada valitsuse digitaalset ümberkujundamist”.
Algatus on osa Maailma Majandusfoorumi Neljanda Tööstusrevolutsiooni Keskuse võrgustikust ja käimasolevast tehnokraatlikust maailmarevolutsioonist ning täidab G20 eesmärki arendada digitaalset avalikku taristut, et kiirendada säästva arengu eesmärkide saavutamist (algatus, mis käivitati India eesistumise ajal 2023. aastal).
Miks nad valisid Berliini – linna, millel on nii keeruline totalitaarse riikliku kontrolli ajalugu –, võib vaid oletada. Aga see klapib.
Eesmärk on „muuta GGTC GovTechi edasise arendamise globaalseks platvormiks“.
GovTech Campus Saksamaa on Saksamaa föderaalvalitsuse, Saksamaa föderaalvõimude ja akadeemiliste ringkondade koostööprojekt ning seda toetab ka Eclipse’i Fond.
IBM asutas selle 2001. aasta novembris tarkvaramüüjate konsortsiumi toel nime all Eclipse Project ning see projekt tugineb ettevõtte tumedale minevikule, mil ta varustas Natsi-Saksamaad nn GovTechiga (perfokaartidega) (nagu on kirjeldatud Edwin Blacki raamatus “IBM ja holokaust: strateegiline liit Natsi-Saksamaa ja Ameerika võimsaima korporatsiooni vahel”). Strateegiliste liikmesettevõtete hulka kuuluvad IBM, Microsoft, SAP, Oracle, Huawei, Fujitsu, Bosch ja Red Hat.
GovTech, mida nad nüüd kasutusele võtavad, on midagi, millest natsid võisid vaid unistada. Tehnoloogia areng on sellest ajast peale mängureegleid muutnud, luues pinnase kontrollriigi tekkeks, millel on kohutavad tagajärjed inimvabadusele.
Alates asutamisest on GGTC loonud veel ühe keskuse Kiievisse , samas kui tehnokraatlik eeskujuriik Araabia Ühendemiraadid on aktsepteeritud „asutajaliikmena“.
Nii Ukrainat kui ka AÜE-d võib pidada Maailma Majandusfoorumi vasallideks ning need toimivad GovTech-lahenduste testimispaikadena, kusjuures GGTC panustab Ukraina digitaalse riigi algatusse (ülemaailmne digitaalsete lahenduste ja GovTech-uuenduste platvorm).
Agentne riik
Globaalse Valitsuse Tehnoloogiakeskus avaldas hiljuti valge raamatu pealkirjaga “Agentne Riik“, milles visandatakse visioon tehisintellekti juhitavast tulevikust. Peaautor on Eesti valitsuse infotehnoloogia juht Luukas Ilves. Põhimõtteliselt on see retsept ulatuslikuks rahvastiku kontrollimiseks vähese või olematu inimese sekkumisega. Nagu artiklis välja toodud,
„Agentne riik” kujutab endast põhimõttelist nihet valitsemises, kus tehisintellekti süsteemid suudavad tajuda, mõelda ja tegutseda minimaalse inimsekkumisega, et luua avalikku väärtust.
Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni andmetel võib tehisintellekti agenti laias laastus defineerida kui üksust, mis kasutab andureid tajude (heli, tekst, pilt, trükis jne) jäädvustamiseks ja reageerib oma keskkonnale (efektorite abil).
Tehnokraatlik käsiraamat kirjeldab kümmet valitsemise „funktsionaalset kihti”, mis on paigutatud kolmemõõtmelisse ossa.
Toimingud
- Teenuste osutamine alates killustatud portaalidest kuni isekoostuvate avalike teenuste ja personaalsete concierge-teenusteni.
- Sisemised töövood alates käsitsi juhtumite töötlemisest kuni tulemustele orienteeritud agentideni, kellel on inimeste kaasamine.
- Andmete haldamine, haldamine ja toimingud, operatiivne eelis agentidele ja strateegiline eelis ühiskonnale tervikuna.
Regulatsioon ja juhtimine
- Kriisile reageerimine ja vastupanuvõime, vananenud reageeringutest agentidele suunatud valmisolekuni polükriisi ajal.
- Vastavus ja aruandlus, pidev vastavus, mis säilitab konfidentsiaalsuse ja toetab leebemaid regulatsioone.
Põhitõed
- Poliitika ja reeglite kehtestamine, alates staatilistest reeglistikest kuni elavate poliitikateni, mida tehisintellekti agendid pidevalt jälgivad ja kohandavad.
- Juhtimine, tulemustele orienteeritud valitsusjuhtide oskused ja käitumine, kes ehitavad üles agentidele orienteeritud riike.
- Tööjõud ja kultuur, teel igakülgse tehnoloogilise pädevuse, tipptalentide ja kõrge sooritusvõimega kultuuri poole.
- Tehnoloogiavirn, hüpe homse ettevõtte tehnoloogiavirna juurde.
- Avalikud hanked: kuidas agendipõhine tehisintellekt muudab seda, kuidas valitsused ostavad ja mida nad saavad.
Polükriiside ohjamine
Neist peatükid „Kriisile reageerimine” ja „Vastavus” on selle uue valitsemisrežiimi kuratliku olemuse mõistmiseks äärmiselt olulised.
Valges raamatus jõutakse järeldusele, et meie maailm ei ole ei ette valmistatud ega varustatud „kaskaadsete geopoliitiliste, tehnoloogiliste, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete šokkide maailmaks“. Seda nähtust nimetatakse polükriisiks.
See polükriisi stsenaarium on sisuliselt see, mille eest sellised osapooled nagu kliimanõukogu ja sagedane WEF-i osaleja Johan Rockström on järjepidevalt hoiatanud. Nagu artiklis kirjeldatud:
Me elame ajastul, mida üha enam iseloomustavad polükriisid: omavahel seotud ja üksteist tugevdavad šokid alates pandeemiatest ja äärmuslikest ilmastikunähtustest kuni küberfüüsiliste rünnakute ja finantsstabiilsuse, desinformatsioonikampaaniate ja isegi tavapärase sõjapidamiseni. Traditsioonilised kriisiohje mudelid on oma piirini jõudnud. Neid ohte põhjustavad osapooled juba kohanevad. Tehisintellekti abil saavad nad rünnakuid enneolematu kiirusega automatiseerida, skaleerida ja isikupärastada. Valitsused seevastu tegutsevad sageli endiselt institutsiooniliste refleksidega, mis on välja töötatud aeglasema ja lineaarsema maailma jaoks.
Sellele saab aga vastu astuda „intelligentsete süsteemide” abil.
Agentne valitsemine tähendab riigi varustamist intelligentsete süsteemidega, mis suudavad kriisitsükli vältel ette näha, reageerida ja kohaneda: ennetamisest ja valmisolekust kuni reageerimise ja taastumiseni ning pideva õppimiseni.
Osa sellest on “simulatsioonitaristu“, mis väidetavalt suudab tulevikku ennustada. Kõike, mida me teeme, analüüsitakse ja simuleeritakse “virtuaalsete kaksikute” abil.
Agentsed mudelid suudavad pidevalt simuleerida kriisistsenaariume erinevates valdkondades ja luua sünteetilisi andmekogumeid, mis paljastavad süsteemseid haavatavusi. Need simulatsioonid on enamat kui lihtsalt stressitestid; neist saavad generatiivsed ennustusmudelid.
Probleemi tuvastamisel võib see käivitada „hüperteadliku, tehisintellekti koordineeritud esmase reageeringu“. Nagu aruandes kirjeldatud,
Kriisi ähvardades algatab tehisintellekt kriisireageerimise esialgsed sammud enne, kui inimene-ahelas struktuurid saavad reageerida. Need agendid töötavad koos üha autonoomsemate füüsiliste süsteemidega, nagu droonid ja robotid, moodustades reageeriva ja kohanemisvõimelise kriisiinfrastruktuuri selgroo.
See piirneb ulmelise düstoopiaga. Nii nagu Skynet filmis “Terminaator”, astuvad masinad esimese sammu kriisi lahendamise suunas, samas kui eelnevalt kehtestatud protokollid tagavad sidusa ja koordineeritud kriisiohje.
See on kooskõlas Johan Rockströmi ja Mary Robinsoni juhitud kliimajuhtimise komisjoni propageeritud ÜRO hädaolukorra platvormi ettepanekuga.
Inimesed kaovad tagaplaanile. Autorid märgivad, et
Inimese järelevalve nihkub üha enam otsuste tegemiselt jälgimisele. See nihe võib alguses tunduda ebamugav, kuid need, kes lasevad masinatel esimese sammu astuda, eriti kiire tempoga olukordades, saavad eelise, kuna neil on parem vaimne võimekus kriitiliseks mõtlemiseks surve all .
Sul on õigus, see tundub ebamugav!
Teine Agendiriigi osa, millel on tõenäoliselt jahmatavad tagajärjed, on „Vastavus ja aruandlus“. See hõlmab reaalajas andmete skannimist ja reaalajas vastavuskontrollide tegemist.
Vastavuse jälgimine ja aruandlus on agendipõhise tehisintellekti üks ilmsemaid kasutusjuhtumeid. Kvartaliaruannete või plaaniliste kontrollide asemel saab vastavusavaldusest reaalajas hetktõmmis hetkeseisust. Vastavus ei ole enam tagasiulatuv hetktõmmis, vaid aktiivne ja praegune olek. Hästi hallatud tehisintellekti vastavusagent, mida toetab kontrollitav ja võltsimiskindel algoritm, saaks väljastada JAH/EI vastavusavaldusi ilma tundlikke sisemisi andmeid edastamata.
Mis küll valesti minna võiks? „Enam pole vaja varjata,“ ütles WEF-i usaldusisik Al Gore oma Climate Trace’i projekti reklaamvideos.
Agentne Riik on instrument veelgi rangemaks kontrolliks kogu tegevuse üle Maal ja unistuse täitumine igale diktaatoriks pürgivale inimesele, kes soovib Jumalat mängida.
Selles mudelis muutub aruandlus tõendiks, mitte pelgalt paberimajanduseks. Täpsema reaalajas jälgimise ja kontrollitava aruandluse abil saaksid reguleerivad asutused nõudeid hoolikalt sotsiaalselt optimaalsele tasemele kohandada. Pikas perspektiivis võime ette kujutada olukorda, kus selliste valdkondade nagu tervishoid, ohutus, rahandus, keskkond, küberturvalisus ja eetika eeskirjade järgimine saab osaks üldisest kvaliteedijuhtimisest ning ettevõtte piire ületab vähem, mitte rohkem siseinfot.
Teisisõnu: „Kas sa kuuletud või pead kandma tagajärgi.“ Siiski tõstatavad autorid vajalike kaitsemeetmete kohta mõned õigustatud küsimused.
Kui tehisintellekti agendid saavad reaalajas trahve määrata või kohtuasju algatada, siis milliseid kaitsemeetmeid on vaja, et vältida kontrollimatut jõustamist või põhjendamatuid karistusi? Milline roll peaks olema inimlikul järelevalvel legitiimsuse säilitamisel?
Kuid see ei vii ilmselge järelduseni, et see totalitaarne õudusunenägu tuleb lõpetada enne, kui see kontrolli alt väljub. Maailm, kus autonoomne tehisintellekt valitseb, toob kaasa dramaatilise muutuse meie valitsemises.
Seadused, mis praegu kirjutatakse üks kord staatilise koodina ja mida harva muudetakse, võivad areneda palju dünaamilisemaks ja elavamaks süsteemiks, mida selgelt määratletud avalike mandaatide raames tegutsevad osapooled pidevalt tõlgendavad, testivad ja täiustavad.
See tähendab, et tehisintellekti agendil on „võime seadusi sama lihtsalt ümber kirjutada kui agentidel koodi ümber kirjutada”.
Tehisintellekti agendid saavad simuleerida keerulisi süsteeme, mängida läbi poliitilisi stsenaariume, testida alternatiivseid kujundusi hingematva kiiruse ja mahuga ning neid punase meeskonnaga üle vaadata – roll, milles kvantarvutid võimaldavad edasiminekut. Lisaks saab tehisintellekt teha lennult korrektuure ning tuvastada kõrvalekaldeid, eelarvamusi ja süsteemseid vigu.
See uus süsteem jätab inimseadusandjatele vaid „üldiste ühiskondlike eesmärkide” määratlemise, „samal ajal kui konkreetseid reegleid, lävendeid ja nõudeid kohandavad dünaamiliselt osapooled, kelle sekkumine on piiratud või puudub üldse”. Küsimus on selles, kellele tehakse ülesandeks agendipõhise riigi eesmärkide jälgimine.
Autorid järeldavad õigesti, et see uus süsteem „seab kahtluse alla kaasatuse ja osaluspõhise otsustusprotsessi üldtunnustatud arusaamad“, kuid ei usu, et see peaks olema „vähem demokraatlik“.
Kuidas peaks nende arvates demokraatia ja kodanike osalus olema kujundatud? Lahendusel on kibe külma tehnokraatliku efektiivsuse järelmaitse, kuna see tähendab sisuliselt meie, inimeste, ühendamist küberneetilise süsteemiga, mis suudab tuvastada ja analüüsida inimeste reaktsioone ning kohandada oma otsuseid tagasisideahelate põhjal. Nagu artiklis kirjeldatud,
Selle asemel, et tegutseda ainult ülalt-alla suunatud regulatiivsete kohanduste kaudu, võiksid agendipõhised poliitikasüsteemid õppida ka kodanike signaalidest. Tagasisideahelad, näiteks kaebused, lahenduse leidmise aeg või isegi emotsioonide tuvastamine digitaalsetes interaktsioonides, võiksid olla sisendiks agentide juhitud poliitika täiustamiseks. Selles mudelis muutub piir poliitika rakendamise ja kohandamise vahel hägusaks: agendid kohandavad reegleid mitte ainult makrotasandi KPI-de, vaid ka alt-üles sisendi ja hõõrdenäitajate põhjal.
Valge raamat kinnitab sisuliselt minu raamatutes kirjeldatud globaalse tehnokraatliku režiimi juhtimiseks mõeldud tehnikaid. Allpool esitan oma vaatenurga sellele, kuidas see uus maailmakorra süsteem, mille lahutamatu osa on GovTech ja mille lahutamatu osa on ÜRO „laiaulatuslike ühiskondlike eesmärkide“ määratleja, lõpuks toimima hakkab.
Allikad:
- Maailma Majandusfoorum (2024), „Tehisintellekti piirialal navigeerimine: sissejuhatus tehisintellekti agentide evolutsiooni ja mõju kohta“, valge raamat, detsember 2024
- Thomas Homer-Dixon, Ortwin Renn, Johan Rockström, Jonathan F. Donges ja Scott Janzwood (2022), „Üleskutse rahvusvahelisele uurimisprogrammile globaalse polükriisi riski kohta“, cascadeinstitute.org/technical-paper/a-call-for-an-international-research-program-on-the-risk-of-a-global-polycrisis/; Kliimajuhtimise Komisjon (2023), Meie planeedi hädaolukorra juhtimine , earthgovernance.org/wp-content/uploads/2023/11/Governing-Our-Planetary-Emergency-Report_WEB.pdf
- Global Government Technology Center (2025), Agentne riik, kuidas agentne tehisintellekt muudab valitsuse ja avaliku halduse 10 funktsionaalset kihti, lk 20
- Globaalse Valitsuse Tehnoloogiakeskus (2025), lk 20
- Samas.
- Samas.
- Globaalse Valitsuse Tehnoloogiakeskus (2025), lk 21
- Samas.
- Globaalse Valitsuse Tehnoloogiakeskus (2025), lk 22
- Globaalse Valitsuse Tehnoloogiakeskus (2025), lk 23
- Samas.
- Globaalse Valitsuse Tehnoloogiakeskus (2025), lk 24
- Samas.
- Samas.
