Larry Ellison juhtis 60 miljoni dollari suurust investeeringut Briti agrobiotehnoloogiaettevõttesse Wild Bioscience, mis kasutab tehisintellekti põllukultuuride, sealhulgas nisu, geneetiliseks muutmiseks. Tehnoloogiamiljardäri kasvav mõju Suurbritannias hõlmab enam kui 250 miljoni naela suurust annetust Tony Blairi Instituudile, mis nüüd agressiivselt edendab tehisintellekti, geenitehnoloogiat ja muid tehnoloogiapõhiseid poliitikaid.

Claire Robinsoni ja Jonathan Matthewsi poolt

Suurbritannias asuv agrobiotehnoloogiaettevõte Wild Bioscience on spetsialiseerunud tehisintellekti abil toimuvale täppistaimede aretusele, mida saab täpsemalt kirjeldada kui tehisintellekti (AI) tehnoloogiate toetatud taimede geenitehnoloogiat.

Ettevõte on nüüd kindlustanud tohutu 60 miljoni dollari suuruse investeeringu Ellisoni Tehnoloogiainstituudi (EIT) juhitud grupilt, mis on USA suurtehnoloogia miljardäri Larry Ellisoni asutatud mõttekoda.

Larry Ellison on tarkvarafirma Oracle kaasasutaja. Ta on ka meediamogul, üks Iisraeli kaitseväe (IDF) suurimaid annetajaid ja president Donald Trumpi lähikonda kuuluv liige. Ja nüüd siseneb ta ka geneetiliselt muundatud (GM) seemnete ärisse.

Wild Bioscience viib Inglismaal läbi välikatsetusi geneetiliselt muundatud nisuga, mis on loodud tõhusama fotosünteesi saavutamiseks.

Wild Bioscience’i kaasasutaja dr Ross Hendroni sõnul püüab ettevõte “elu kulgu tagasi kerida”, et näha, kuidas sellised põllukultuurid nagu nisu oleksid võinud areneda paremate omadustega.

AgTechNavigator võtab Hendroni kokku järgmiselt: „Ettevõte ei saa taimedes kiire evolutsiooni katseid läbi viia… seetõttu simuleerib ta neid suurte ja mitmekesiste andmekogumite abil, millest enamik genereeritakse ettevõttesiseselt.“

Siin tulebki mängu tehisintellekt.

Tony Blairi Instituut: Ellisoni tehisintellekti ja geenitehnoloogia kinnisidee edendamine

Ellison rahastab ka teist Briti organisatsiooni. Alates 2021. aastast on ta annetanud veerand miljardit naela endise Suurbritannia peaministri asutatud mõttekojale Tony Blairi Instituudile (TBI). See teeb Ellisonist kahtlemata TBI suurima annetaja.

Väidetavalt on tema patronaaž TBI-d ja selle eesmärke põhjalikult muutnud, muutes organisatsiooni veelgi tehnoloogiakesksemaks kui see juba oli – eriti tehisintellekti osas.

TBI on avaldanud kiidusõnu, milles kiidetakse tehisintellekti, geenide redigeerimist ja geenitehnoloogiat üldiselt.

Ellisoni entusiasm nii tehisintellekti kui ka geenitehnoloogia vastu kajastub TBI 2024. aasta jaanuari aruandes “Uus riiklik eesmärk: biotehnoloogiarevolutsiooni juhtimine”, mis propageerib nende kahe tehnoloogia kombineerimist (“abielu”).

Starmer kordab Blairi sõnu

2024. aasta juulis, vaid viis päeva pärast Keir Starmeri valimist Suurbritannia peaministriks, ütles Blair TBI konverentsil „Suurbritannia tulevik“, et tehisintellekt on see „mängumuutja“, mida nad on otsinud.

Lighthouse Reportsi andmetel „kordas Starmer juba mõne kuu jooksul Blairi sõnakasutust – ja TBI oli valitsuse tekkiva tehisintellekti poliitikaga nõus, edendades Oracle’i huve ja selle asutaja maailmavaadet.“

Ajalehes Publica avaldatud artikli kohaselt on Ellisoni ja TBI vaheliste finantssidemete paratamatu tagajärg see, et Blairi mõjuvõim riigipeade ja valitsusjuhtide üle ning tema kinnisidee tehnoloogia ja tehisintellekti vastu on nüüd “suunatud Ellisoni teenuste turustamisele”.

Publica teatas:

„Vestlused enam kui tosina endise TBI töötajaga, kes nõustasid valitsusi või töötasid välja poliitilisi soovitusi üheksas globaalse lõuna riigis, näitavad, et nende töö ulatus Oracle’i teenuste selgesõnalisest reklaamimisest ja müügimootorina tegutsemisest kuni tehniliste lahenduste soovitamiseni, mis olid potentsiaalselt kahjulikud või veidralt kohalikust reaalsusest lahutatud.“

Wild Bioscience on Oxfordi Ülikoolist hargnenud Ühendkuningriigi ettevõte. Enne Ellisoni 60 miljoni dollari suurust investeeringut kirjeldati seda kui “väikest” ettevõtet, mille koguvara oli vaid 7,5 miljonit eurot.

Ellisoni viimane kapitalisüst muudab ilmselgelt kõike – ettevõte pole enam väike ja saab põhimõtteliselt kasutada täiendavaid ressursse geneetiliselt muundatud taimede tootmiseks.

Ja on väga tõenäoline, et ettevõtte toodetud geneetiliselt muundatud organismid ei kajasta Briti põllumeeste ja kodanike vajadusi ja huve, vaid pigem kitsalt keskendunud USA tehnoloogiamiljardäri vajadusi ja huve, kes soovib oma investeeringutelt tulu saada.

Lõpuks on tähelepanuväärne, et Ellisoni sisenemine geneetiliselt muundatud seemnete valdkonda – nagu ka Bill Gatesi oma enne seda – rõhutab tohutult rikaste tehnoloogiahiiglaste kasvavat mõju tulevastele biotehnoloogilistele arengutele.

See on ilmne ka inimese geneetika valdkonnas.