Seos tätoveeringute ja vähi vahel
Paljud tätoveeringuvärvid sisaldavad kemikaale, mille Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur on liigitanud kantserogeenseteks ehk vähki tekitavateks.
„Me teame, et tätoveeringutint sisaldab sageli mürgiseid kemikaale ja et märkimisväärne osa süstitud tindist transporditakse nahalt immuunsüsteemi poolt, mis tajub seda võõrkehana,“ ütles uuringu juhtiv autor ja dotsent Christel Nielsen ajalehele The Epoch Times.
Kui tint satub dermisse ehk naha pealmise kihi alla, püüab immuunsüsteem seda puhastada, saates pigmendiosakesi lähedalasuvatesse lümfisõlmedesse ja potentsiaalselt ka teistesse organitesse. See võib häirida immuunfunktsiooni ja vallandada süsteemse põletiku. Aja jooksul võib tindi püsiv olemasolu lümfikoes kaasa aidata immuunsüsteemi ebanormaalsele aktiivsusele ja suurendada vähi, näiteks lümfoomi ja nahavähi riski.
Kas suurus on oluline?
Nielseni uuring ei leidnud selget seost tätoveeringu suuruse ja lümfoomiriski vahel.
„Suuremate tätoveeringute puhul me suurenenud riski ei täheldanud, mis oli ootamatu,“ ütles Nielsen. „See ei tähenda, et sellist seost ei eksisteeri – vaid seda, et meie uuringu ülesehitus ei pruukinud seda tuvastada.“
Kas värv on oluline?
Teine arvestatav tegur on tätoveeringu värv. Sarnaste tunnustega inimeste võrdlemisel tehtud analüüsis oli mustade või hallide tätoveeringutega inimestel 23 protsenti suurem lümfoomi risk. Neil, kellel olid nii mustad kui ka värvilised tätoveeringud, oli 21 protsenti suurem risk võrreldes tätoveeringuteta inimestega.
Hoiatusmärgid
„Praegused tätoveerimistindi koostisosade regulatsioonid ei ole piisavad,“ ütles Codex Labsi dermatoloog ja meditsiininõukogu liige dr Trisha Khanna ajalehele The Epoch Times. „See on dermatoloogide seas üha suurenev mure.“
Khanna ütles, et mõned tätoveeringutega inimesed peaksid oma naha tervise jälgimisel tähelepanu pöörama püsivale punetusele, sügelusele, muhkudele, uutele pigmenteerunud kahjustustele, värvimuutusele, haavanditele ja verejooksule.
Brodi sõnul võivad tätoveeringud raskendada ka nahavähi varajast avastamist. Kuna tätoveeringu pigment võib naha muutusi varjata, muutub potentsiaalsete probleemide tuvastamine keerulisemaks.
Laseriga eemaldamine
Pärast riskidest teada saamist võib mõne inimese esimene instinkt olla tätoveering eemaldada. Laseriga eemaldamine võib aga lümfoomiriski veelgi suurendada. Tätoveeritud osalejate seas, kes said laserravi, leiti, et lümfoomirisk oli kolm korda suurem.
Mida teha, kui sul on tätoveering
Kui sul on juba tätoveering ja oled riskide pärast mures, on parim lähenemisviis keskenduda oma üldisele tervisele.
„Parim, mida me oma tervise heaks teha saame, olgu meil tätoveeringud või mitte, on tervislik eluviis – regulaarne treening ja toitev toitumine,“ ütles Nielsen.
Vähiriski vähendamiseks võtke kindlasti aktiivne roll oma toitumise parandamisel.
„Rohkem taimset toitu ei ole lihtsalt trend – see on tõestatud strateegia,“ ütles kliinilise onkoloogia dietoloog Amy Bragagnini ajalehele The Epoch Times. „Värviliste puuviljade, köögiviljade, pähklite, ubade ja täisteratoodete rikas dieet on seostatud madalama vähiriskiga.“
Tätoveeringu tegemist kaaluvatel inimestel on enne otsuse langetamist oluline kogu infot kaaluda. Lõppkokkuvõttes on valik isiklik.
„Teadlastena on meie roll pakkuda teadmisi, et inimesed saaksid teha teadlikke otsuseid,“ ütles Nielsen.
„Kui keegi on mures võimalike tervisemõjude pärast, siis võib olla parem hoiduda tätoveerimisest, et vältida tulevasi muresid.“
