Lugupeetud Sotsiaalministeerium 14.10.2024
nr 876543.654
Sotsiaalministeeriumi kontaktid
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Tel: (+372) 626 9301
E-post: [email protected]
Taotluse/pöördumise esitaja kontaktid
Tel: (+372) 588 24 769
E-post: [email protected]
- Faktide esitus
Terviseamet reklaamib 14.10.2024. aasta seisuga oma kodulehel meditsiiniseadme (edaspidi ka näomask) kasutamist, mis ei vasta pöördujale teadaolevalt nende kasutusotstarbele ega reklaamitavatele lubadustele, eksitades sellega tsiviilühiskonna liikmeid, sh käesoleva pöördumise esitajat.
Terviseamet (vt lisa 1, lk 1):
„MASKIDE KASUTAMISEST
Soovitame kanda maski rahvarohketes siseruumides ja ühistranspordis, eriti riskirühmadel.
Soovituslik on kanda meditsiinilist või sellega võrdsustatud maski.
Kaitsemaskiks peetakse tavamõistes nii meditsiinilist kaitsemaski kui ka muid hingamisteede kaitsevahendeid, näiteks isetehtud maski.
Mask vähendab võimalust, et läheduses köhivalt inimeselt jõuab viirus pritsmetega terve inimeseni koguses, mis põhjustab nakatumise ja haigestumise.
Maskide tüüpe saab liigitada kolmeks:
- Mittemeditsiinilised kaitsemaskid (kogukonnas kasutatavad kaitsemaskid, isetehtud maskid) on isetehtud või kaubanduses saadaolevad kaitsemaskid. Enamasti on need valmistatud erinevatest tekstiilimaterjalidest (riidest) või muudest materjalidest.
- Meditsiinilised kaitsemaskid on maskid, mis on mõeldud eelkõige selleks, et kaitsta patsienti meditsiinilise protseduuri ajal. Maskid vastavad ka Euroopa standardis EN 14683:2019 määratletud nõuetele.
- Filtreerivad poolmaskid kaitsevad väliskeskkonnas leiduvate osakeste eest. Filtreerivaid poolmaske jaotatakse klassideks selle järgi, kui hästi need filtreerivad. FFP2 klass tähendab, et see filtreerib 95% osakesi, mille läbimõõt on 0,3 µm ehk 0,0003 millimeetrit või enam. FFP3 kaitseklassi mask filtreerib vähemalt 99% õhus leiduvatest osakestest. Neid maske tohib kanda kuni kaheksa tundi.
Meditsiinilist maski võib riidest korduvkasutatava maskiga asenda nö terve, riskigruppi mittekuuluv tavainimene, kes ei hoolda ega ravi COVID-19 haigestunut. Isetehtud maski ei ole otstarbekas soovitada COVID-19 haigele ja tema ravi või hooldamisega tegelevatele isikutele ega riskigruppi kuuluvatele inimestele.“
- Taotluse esitaja seisukoht: tuginedes neljanda osapoole ekspertaruannetele ja teadusuuringutele
- Allpool viidatud rahvusvahelise erialakirjanduse põhjal selgitab pöörduja järgmist
Pöörduja on avalikus kohas näokatete, sealhulgas maskikandmise reklaamikampaania vastu, sest selline kampaania on meditsiiniliselt põhjendamatu ja näomaskide kandmine ise põhjustab teadaolevalt mitmesuguseid tervisekahjustusi, juhindudes järgmistest teaduslikult kontrollitavatest faktidest:
- Ulatuslikud epidemioloogilised uuringud on selgelt näidanud, et haigussümptomiteta inimesed ei levita hingamisteede infektsioonidega seostatud kopsupõletikku üldsusele (1, 2). Patogeenide edasikandumine asümptomaatiliste inimeste poolt võib aeg-ajalt, kuigi harva, esineda leibkonna liikmete seas, kuid siis ei põhjusta see näidustus teadaolevalt kunagi rasket haigust. Väljaspool leibkonda pole meditsiiniasutus täheldanud selle haruldase sündmuse kopsupõletikku. See on tõenäoliselt seotud kaduvalt väikese populatsiooni keskel esineva patogeenide koormusega, mis vabaneb õhku, mida hingatakse (3). Ükski kopsupõletiku puhang pole kunagi alguse saanud sellistes avaliku ruumiga seostatud asutustest nagu koolid, koolituskeskused või ülikoolid.
- Asjaolu, et ettenähtud meetmed, näiteks maskide kandmine, ei mõjuta oluliselt nakkuse esinemissagedust, on maskiteadusele hästi teada. Näiteks sõltumatu Ameerika Ühendriikide autoriteetne instituut National Bureau of Economic Research (NBER) jõuab sellele järeldusele oma metaanalüüsis, mis sisaldab andmeid 24 riigist ja 25 Ameerika Ühendriikide osariigist (4). Teises usaldusväärses teadusuuringus, milles võrreldi 180 riiki erinevate tegurite mõju osas, näidati, et valitsuste reaktsioon ei mõjutanud surmajuhtumite arvu, kuid määrade puhul olid mängus muud tegurid (5).
- Kasu asemel kätkeb näomaskide kandmine aga mitmesuguseid olulisi terviseriske (6). Ainuüksi asjaolu, et süsinikdioksiidi hingamine on märgatav, tekitab maskireklaami suhtes õiguslikke kahtlusi. Süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris, sealhulgas välisõhus, on 0,04 mahuprotsenti (vol%). Föderaalne keskkonnaagentuur väidab, et CO2 kontsentratsioon ületas 0,2 mahuprotsenti. Seda peetakse piirväärtuseks ka laste ja rasedate naiste puhul. Maksimaalne kontsentratsioon töökohal (MAK), st väärtus, mis on mõistlik tervetele täiskasvanutele töökohal, on 0,5% mahust. 2020. aasta septembris näitas dr Helmut Traindli poolt kolmel katsealusel (kaks täiskasvanut ja üks laps) tehtud mõõtmine, et CO2 keskendumine riidest näomaskide taha saavutab tervisele ohtlikud mõõtmed (7). Teadusuuringus, mille viis läbi Lõuna-Tirooli meditsiiniteadlastest koosnev meeskond, näitas, et CO2 riidest näomaskide taga oleva sissehingatava õhu väärtus, mida mõõdeti 24 inimesel (sh seitsmel (7) lapsel), jäi vahemikku 0,8–2,4 mahuprotsenti – seega oli madalaim väärtus märkimisväärne ja kõrgeim väärtus peaaegu viis korda suurem kui täiskasvanu lubatud kontsentratsioon töökohal (8). Lastel on oluliselt suurem hapnikuvajadus kui täiskasvanutel ja nad on palju tundlikumad süsinikdioksiidi suurenemise suhtes. Maskide taga mõõdetud kontsentratsioonid olid 4–12 korda kõrgemad kui lastel seatud maksimaalne väärtus 0,2 vol%.
- Süsinikdioksiidi kontsentratsiooni suurenemine sissehingatavas õhus põhjustab peavalude, keskendumisraskuste, pearingluse, iivelduse, südame rütmihäirete, vererõhuprobleemide ja isegi vereringe kollapsi tüüpilisi sümptomeid. Need on kaebused, mida maskikandjad kirjeldavad meditsiiniasutuses meedikutele.
Kokkuvõtteks ei ole eeltoodud p-des a, b, c, d esitatud faktilisele esitlusele tuginedes kahtlust, et Terviseameti kodulehel olev reklaam (vt lisa 1, lk 1) kanda näomaske avalikes kohtades – on ilmselges vastuolus kohaldatavate tervisekaitseseadustega.
Iga vastutava riigiametniku kohus on end nendest faktidest teavitada ja kasutada neid teadmisi tervise kaitsmiseks ja säilitamiseks. Lisaks on maskide kandmisel psühholoogilisi probleeme, nagu hirm ja paanika.
Bibliograafia:
- https://2020news.de/italien-studie-belegt-stark-erhoehten-co2-wert-unter-der-maske/
- Ekspertaruanne meditsiiniliste, psühholoogiliste ja sotsioloogiliste eeliste ja puuduste kohta – Dr. Helmut Traindl
Austria Vabariigi keemiku dr Traindli aruanne kinnitab juba eelnevalt meditsiiniasutusele teadaolevat suurt ohtu tervisele ja heaolule. Näiteks sisaldavad näomaskid suures koguses mürgiseid aineid (2B rühma kantserogeen), mis „tuleb sissehingamisel klassifitseerida inimestele potentsiaalselt kantserogeenseteks“. Ekspertaruandes käsitletakse nii kirurgilisi näomaske kui ka FFP2 tähisega näomaske.
Selleks arutatakse mitmeid teadusuuringuid, mis tõendavad, kuidas näomaskide kandmine mõjutas viimastel aastatel COVID-19-ga seostatud juhtumeid. Näiteks ühes Euroopa uuringus jõutakse järgmistele järeldustele:
„Need tulemused viitavad sellele, et riikidel, kus maskikandmise nõuded olid kõrged, ei läinud paremini kui madala maskikasutusega riikidel. Lisaks näitab mõõdukalt positiivne korrelatsioon maskide kasutamise ja surmade vahel Lääne-Euroopas, et maskide üldisel kasutamisel võivad olla kahjulikud, soovimatud tagajärjed.“
Kogu ekspertiisiakt on selgitamiseks kättesaadav juristide veebilehel SIIT.
- Saksamaa Liitvabariigi Weimari ringkonnakohtu 08.04.2021. a otsus, dok nr: 9 F 148/21
Selles Weimari ringkonnakohtu 08.04.2021. a otsuses käsitletakse kõiki teaduslikke argumente maskinõude (või selle soovitamise) vastu üksikasjalikult alates leheküljest 20.
Weimari ringkonnakohus: otsus (vt lisa 2, lk 1-178).
- Näomaskid kahjustavad inimeste tervist ja heaolu
Hiljutise ökotoksikoloogia ja keskkonnaohutuse teadusuuringus, avatud juurdepääsuga eelretsenseeritud teadusajakirjas, vaadeldi põhjalikult toksilisi ohte, mida näomaskide kandmine põhjustab 2020.–2023. aastal koroonakriisi ajal. Enamiku valitsuse jurisdiktsioonide poolt nende mitme aasta jooksul kehtestatud rahvatervise meetmete kohaselt olid „inimesed kogu maailmas sunnitud mandaatide ja seaduste alusel kandma maske suure osa päevast“.
Kai Kisielinski ja teiste teadlaste ScienceDirect avaldatud uuringus pealkirjaga: „Wearing face masks as a potential source for inhalation and oral uptake of inanimate toxins – A scoping review“ (Näomaskide kandmine kui elutute toksiinide sissehingamise ja suukaudse omastamise potentsiaalne allikas – ulatuse ülevaade), vaadeldi konkreetselt „näomaskide potentsiaali elutute toksiinide sisalduse ja vabanemise jaoks“.
Analüüsi ülevaade keskendus 24 eraldi uuringule, milles hinnati toksiinide sisaldust ja/või vabanemist 631 maskis (273 kirurgilist maski, 228 tekstiilmaski ja 130 N95 maski).
Kuuskümmend kolm protsenti uuringutest näitasid murettekitavaid tulemusi. Uuring tuvastas, et mikroplasti ja nanoplasti eraldub palju.
Ohtlikke ületamisi tõendati ka lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ), ksüleeni, akroleiini, per-/polüfluoroalküülainete (PFAS) ja ftalaatide, samuti plii (Pb), kaadmiumi (Cd), koobalti (Co), vase (Cu), antimoni (Sb) ja titaandioksiidi (TiO2) puhul.
Diagramm, mis illustreerib graafiliselt „mürgiseid aineid ja klasse, mis võivad põhjustada piirväärtuste ületamist koos sellest tuleneva võimaliku eluiga lühendava mõjuga, leiate siit:
Autorid rõhutasid, et nende ainus fookus oli „otsestel inimeste terviseriskidel, mis tulenevad võimalike toksiinide otsesest imendumisest maskist“. Teadlased tunnistasid teatavaid täiendavaid ohte, mis ei kuulunud selle uuringu ulatusse:
- „Animaalse ökosüsteemi“ riskid (nt maskide kandmisega seotud bakterite ja seente kogunemine);
- Maski surnud ruumist sissehingatava CO2 toksikoloogilised ohud;
- Toksiinid, mida vaadeldi eraldi, sest nende segu ja koostoime võivad põhjustada suuremat toksilisust kui iga aine eraldi;
- Täiendavad keemiliste reaktsioonide ohud maski hingamistsoonis, mis muudetakse hingamisteede sissepääsu juures „keemilisteks reaktoriteks“.
Pange tähele, et selles hinnangus võeti arvesse ainult elutuid toksiine. See tähendab, et maskikandmisest tulenev üldine kahju on potentsiaalselt isegi suurem, kui uuringus mainitud. Teadusuuring tõi vaieldava teema „näomaskid kui rahvatervise meede“ tagasi tähelepanu keskpunkti, kinnitades varasemate uuringute tulemusi, et tööstusliku materjali suu ja nina kohale panemine, kui leiab aset hingamine, kahjustab potentsiaalselt oluliselt inimkeha ja heaolu.
Selle uuringu ühemõttelised tulemused ei ole soodsad ühelegi rahvatervise ametnikule, poliitikule, administraatorile ega ettevõtte juhile, kes kehtestas maskimandaadid töötajatele, koolilastele ja laiemale avalikkusele. Autorid ei jäta kirjutades ruumi:
„Kahtlemata on SARS-CoV-2 pandeemia ajal maskimandaadid tekitanud täiendava potentsiaalselt kahjuliku ekspositsiooni tervisele ohtlike ja kantserogeensete omadustega toksiinidele populatsiooni tasandil, mille kaugus hingamisteedest (peamiselt suukaudne sissehingamistee) ja seedetraktist on peaaegu null.“
„Lisaks on toksikoloogilisest seisukohast, mis puudutab nende võimalikke kasutusriske, seadusega 2020–2023 näomaskide kohustused kehtestatud ilma eelneva põhjaliku riskianalüüsita ja ilma regulatiivsete säteteta (nagu on normatiivne erinevate toodete puhul). Lisaks sellele ei olnud ega ole siiani empiirilisi tõendeid maskide tõhususe kohta viiruse leviku piiramisel üldises elanikkonnas.“
Tervisele on maskisoovituse või kohustusliku maskikandmise vastu ka mitmeid muid põhjuseid. Leidub usaldusväärseid tõestusi, et näokatete kandmisel on märkimisväärne kahjulik füsioloogiline ja psühholoogiline mõju.
Uuringuandmed näitavad väga selgelt (vt lisa 2, lk 20-144/1-178 ja selle tõlge, lk 84jj), et enamus psüühikahäireid ei kao iseenesest, vaid need häired lähevad sageli krooniliseks ja aja jooksul tekivad muud häired kogu spektri ulatuses, nagu depressioon, ärevus, obsessiiv-kompulsiivne häire ja käitumishäired.
- Šotimaa vahearuanne
Šotimaa uurimiskomisjon on tegelenud koroonaperioodi mõjuga. Scottish Care’i tegevjuhi dr Donald MacAskilli sõnul on mittefarmatseutilised piirangud, rajatisepõhised sulgemised ning nendega seotud külastus- ja kontaktipiirangud avaldanud laastavat mõju vaimsele ja füüsilisele heaolule. Sotsiaalhoolekande häälte puudumine valitsuses maksavad hooldekodudes „absoluutselt“ elusid, kuigi valitsust hoiatati, et poliitika kujundamisse tuleb kaasata eesliinikogemus, eriti otsuses mitte kohe testida haiglapatsientide hooldekodudesse laskmist.
Uurimise kaasjuhi Stuart Gale KC küsimusele, kas see puudumine mõjutas toetatavaid inimesi, vastas ta:
„Sellel on sügav mõju. Olen väga hoolikalt mõelnud, mida ma kavatsen öelda: olen täiesti veendunud, et kaasatuse puudumine sotsiaalhoolekande sektori varajase etapi planeerimisel midagi ülespoole kui kohalolek. (…)
See puudus läks ja kahjuks maksis paljudele inimestele nende elu, nii töötajatele kui ka inimestele, kes olid meie hooldekodude elanikud ja meie kogukondade kodanikud.“
Uurimiskomisjon on jõudnud järeldusele, et tingimused mõnedes hooldekodudes võisid olla vastuolus Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikliga 3.
Tunnistajad teatasid elanike ja nende ümbruse hooletussejätmisest, halvast hügieenist ja toiduohutuse probleemidest. Elanikud said vigastada, sest nad jäid järelevalveta. EIÕK artiklite 2 ja 3 rikkumistest mitte vähem tõsised olid liikumispiirangute ning nendega seotud külastuskeeldude ja -piirangute tagajärjed, millega eirati õigust perekonnaelule, mida kaitseb EIÕK artikkel 8.
Uuringu teine fookus oli nn „Ära proovi CPR“ juhiseid (DNACPR). Uurimiskomisjon kahtlustab, et mõnel juhul anti need elustamismeetmetest hoidumise korraldused välja kuritahtlikult ja asjaomaste isikute või nende sugulastega piisavalt konsulteerimata. Tunnistuste ajal oli ka süüdistus, et mõned neist korraldustest hoiduda elustamisest sugulaste keeldumise korral olid varustatud tundmatute kolmandate isikute võltsitud allkirjadega.
Parlamendikomisjoni uuringust selgub, et juba niigi kõige haavatavamad ühiskonnarühmad on koroonapuhangu vastu võitlemise õigustusel kehtestatud meetmete tõttu ebaproportsionaalselt palju kannatanud. Nende põhiõigusi suhelda sugulastega, osaleda ja lõpetada väärikas elu on liiga pika aja jooksul piiratud.
Komitee kritiseerib asjaolu, et nii pika isolatsiooni riske ja kõrvaltoimeid elanikele, eriti dementsuse all kannatavatele patsientidele, ei ole piisavalt arvesse võetud. Paljud sugulased tundsid end jõuetuna ja kurtsid kodude vähese suhtlemise üle.
Üldiselt maalib raport laastava pildi ametiasutuste ja hooldekodude suutmatusest koroonaperioodi ajal kaitsta inimõigusi ja hooldekodude elanike ning nende lähedaste vajadusi. Šotimaa uurimiskomisjon osutub üheks parimaks ja ausamaks maailmas, kus on sadu tunde dokumenteeritud materjali erapooletutest tunnistustest. Erinevalt teistest võrreldavatest rahvusvahelistest ja siseriiklikest institutsioonidest, mis kipuvad mõnikord küsitavate piirangutega tõelist ümberhindamist takistama, läheb Šotimaa komisjon ka sinna, kus varjatakse ebameeldivaid tõsiasju.
Väljavõte siin käsitletud Šoti järeldustest rõhutab veel kord koroonakriisi halastamatu ümberhindamise tähtsust.
Nende paljastuste käigus uurivad ZAAVV ja uurimisosakond Habeas Corpus lähemalt paralleele teistes riikides, eriti saksa kultuuriruumi mõjusvääri jäävates riikides, ning viivad läbi täiendavaid uuringuid selle kohta, mil määral võiksid süüdistused olla ülekantavad. See kehtib ka näidustuste kohta, et mitte ainult meetmed, vaid ka kasutatud ravimid, teatatud “koroonasurmade“ arv ja nende ümbermärgistamine panevad arvud tõenäoliselt perspektiivi.
Alternatiivmeedia väljaande Telegram Media väitel tunnistas intervjuus 2021. aasta kevadel vanadekodu töötaja:
„(…) Selle aja jooksul ei ole surdud koroonasse, vaid pigem üksindusse ja kurbusesse. Nad ei näe oma lähedasi, nad ei tunne neid varsti enam ära ju. Sest kui sa oled dementne, siis see pidev mälu värskendamine on väga oluline.
(…)
Tundub, nagu oleks käimas sõda. Üks vanainimene just hiljuti rääkis mulle, et ta on üle elanud sõja ja matnud kaks last. Seda kuulates ma mõtlesin, et issand jumal, ühel päeval ma räägin oma lastelastele sellest Covidi ajast kui sõjast. Ja näitan pilte ka. See tundubki nagu oleks sõda, lihtsalt vaenlast ei näe.“
Eesti Rahvusringhääling (ERR) vahendas 2020. aasta oktoobris psühhiaatrite Margus Lõokese ja Liis Haavistu tunnistust, et COVID-19 eriolukorraga seoses täheldasid arstid mitmeid esmaseid pöördumisi ohvritelt, kel vallandus meelolu- või ärevushäire, avaldades, et:
„(…) teatud bioloogilise eelsoodumuse või haavatavusega isikutel vallanduvad psüühikahäired kliinilisel tasemel just tugevas stressisituatsioonis. Seda kahtlemata kevadine olukord oli – käsk olla kodus, ebamäärasus ja teadmatus, liigse informatsioonimüra üleküllus, töökoha kaotus jne.”
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi juht Jako Salla teatas ERR-le riigis valitsevast murettekitavast olukorrast. Salla teatas, et 2020. aastal suurenes laste enesetappude
„(…) osakaal koroonakarantiini mõjul … hüppeliselt.”
- Kokkuvõtlik hinnang kahjulike füsioloogiliste ja psühholoogiliste mõjude kohta
- Hääle edastamise piiramine
Näomaskide kandmisel on kõne edastamisele jätkuvalt negatiivne mõju. Ühelt poolt sumbuvad kõrgemad sagedused, teisest küljest on huultelt tulev visuaalne signaal täielikult blokeeritud, mis halvendab verbaalset suhtlust ja tekitab arusaamatuste ohtu. See mõjutab suhtlust, mistõttu on mõjutatud keelega seotud kommunikatsioon.
- Meditsiini- ja uskumuse erandi ebaproportsionaalne arvestamata jätmine
Terviseamet on oma reklaamis (vt lisa 1, lk 1) soovitanud taotlejale ja teistele, et näomaski tuleb kanda rahvarohketes paikades:
„Soovitame kanda maski rahvarohketes siseruumides ja ühistranspordis“ (…).
Terviseameti kodulehel esitatud näomaski soovituslikul reklaamil on hinnanguliselt siiski otsesed ja/või kaudsed negatiivsed kõrvalmõjud käesoleva pöördumise esitajale ja teistele, kellel on meditsiinilistel põhjustel (= sekulaarse erandiga kaitstud) ja/või uskumus (= usulise erandiga kaitstud), et Ta on vastu suu ja nina katmisele Tema näoilmet varjava materjaliga.
Käesoleval juhul on taotleja omandatud isikliku uurimistöö tulemusel uskumuse, et puudub piisavalt veenev ratsionaalne alus näomaskiga oma suu ja nina katmisel. Sellest tulenev põhjus vastavat meditsiiniseadet näo ja nina ees kanda, seondub ka diskrimineerimisega – hügieeniargumentide alusel.
Terviseameti näomaski soovitusel on nii meditsiinilised (= sekulaarne põhjus) ja/või uskumusest tulenevad (= vaimne põhjus) inimõigusi rikkuvad tagajärjed. Terviseamet ei ole oma soovituses ega teadaolevalt ka kusagil mujal kirjalikult kinnitanud, et amet arvestab oma näomaski soovituse andmisel simultaanselt eelnimetatud kahe erandiga. Lisaks eelnolevale diskrimineerimise ohtu (ka ennetavalt) tõestab ka asjaolu, et ülalkirjeldatud näomaski kandmise kõrvalmõjude registris on ühe hirmuna mainitud hirm häbimärgistamise ees nii sotsiaalses keskkonnas maski kandmisel kui ka mittekandmisel. Olenemata sellest, kuidas üksikisik käitub, sellel on negatiivsed tagajärjed: kui see isik ei kanna näomaski, ta on sotsiaalselt tõrjutud, kui ta kannab näomaski, tekivad füüsilised kannatused. Sellist olukorda võib seostada väga negatiivsete psühholoogiliste tagajärgedega, sealhulgas psüühikahäirete tekkega. See võib viia bioloogiliste armide tekkeni, mis võib põhjustada halvimal juhul pöördumatute tagajärgedega suurenenud haavatavust füüsiliste ja psühhosotsiaalsete stressiolukordade suhtes.
Samuti on veel üks oluline punkt: hirmud, mida Terviseameti maskisoovitus vallandab, kuigi need ei ole otseselt seotud aspektiga, millel on vähe tähendust. Kui on näiteks hirm kõrguse ees, ei pea see tingimata olema väga kurnav, sest saadakse selliseid paiku vältida. Hirmud, mida maskisoovitus vallandada võib, mõjutab seevastu inimelu üht kesksemat aspekti: kontakti teiste inimestega. Inimesed on tõeliselt sotsiaalsed olendid, nagu ka söömine, joomine või magamine, vajadus läheduse ja heade sotsiaalsete suhete järele.
Terviseameti soovituslik meede, nagu maskide kandmine, rikub põhilisi sotsiaalseid vajadusi. Kui üksikisikul või ülekantud tähenduses teatud grupil tekib hirm teiste ees, tekib oht, et sotsiaalsfääris omandatakse psühholoogilisi häireid ning kannatab sotsiaalne tervis – ja seeläbi ka nende üldine psühholoogiline tasakaal ja vaimne seisund – on püsivalt häiritud.
Tegelikult on praegu palju empiirilisi tõendeid selle kohta, et psühholoogilised probleemid suurenevad järsult, kuigi on oluline märkida, et neid ei saa seostada otseselt maski kandmisega, vaid need on probleemse üldise olukorra tulemus. Need kajastuvad väga hajuvates hirmudes ja mitte ainult koroonameetmete ja nende negatiivsete järelmõjude pärast.
Kõikidest nurkadest tuleb hirme, millele nad reageerivad, sest nad on sõna otseses mõttes tingituna kartma ja selle surve all elama. Peame eeldama, et see toob kaasa rohkem psühhosomaatilisi liialdusi ja füüsilisi haigusi.
Kui puutute pidevalt kokku suurenenud stressiga, kannatab immuunsüsteem loomulikult ja iga infektsiooni ja haiguse korral on see kergem.
Kokkuvõtteks võib öelda, et on palju tõendeid võimalike kahjustuste kohta nii füüsilisel, psühholoogilisel kui ka sotsiaalsel tasandil, mida võib eriti seostada näomaski negatiivsete tagajärgedega.
Seda tõestavad ühelt poolt mitmed uuringud erinevate kõrvalmõjude kohta, eriti seoses täiskasvanutega, ja teisalt olemasolev register maskide kandmise kõrvalmõjude kohta, mis on suure tõenäosusega ootuspärane.
Eriti problemaatiline, et vaatamata arvukatele kõrvalmõjudele, mida tuleb karta, pole ühtegi randomiseeritud kontrollitud uuringut, milles uuritaks pikaajalise maski kandmise kõrvalmõjusid.
Seega enne kui üldse vastavaid meetmeid (soovitusi) välja kirjutatakse, oleks meditsiinieetika seisukohast hädavajalik enne meetme määramist uurida võimalikke riske ja välistada need tõendite alusel või vähemalt kvantifitseerida risk ja võrrelda seda kasu suhtes.
Eriti problemaatiline, arvestades olemasolevaid tõendeid paljude võimalike kõrvaltoimete kohta, et ei mainita ega võeta neid arvesse Terviseameti soovitustes, juhistes ega vastavates valitsuse deklaratsioonides.
- Taotlus Sotsiaalministeeriumile
Terviseameti kodulehel olev teabelehega seotud reklaam (lisa 1, lk 1) kanda näomaske avalikes kohtades on vastuolus kohaldatavate tervisekaitseseadustega (lisa 2, lk 20 jj ja tõlge, lk 1-104).
Iga vastutava ametniku kohus on end nendest faktidest teavitada ja kasutada neid teadmisi tervise kaitsmiseks ja säilitamiseks.
Näomaskide kampaania, nende soovitamine väljaannetes või nende kohustamine asutuse siseeeskirjaga või Vabariigi Valitsuse korraldusega ajaperioodil 12. märts 2020. aasta kuni 14. oktoober 2024. aasta läheb otseselt või kaudselt (ka ennetavalt) vastuollu Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikliga 2, artikliga 3 ja artikliga 9, kuna Kõrge Lepinguosaline ei ole kahjuks suutnud piisavalt tõhusalt kaitsta sadade tuhandete tsiviilühiskonna liikmete ja otseste ohvrite tervist, elu ja heaolu.
Lisaks on näomaskide kandmisel psühholoogilisi probleeme, nagu hirm ja paanika.
Lugupidamisega
Revo Jaansoo
Lisa
- Terviseamet: „MASKIDE KASUTAMISEST“. Lk 1.
Link: Maskide kasutamisest | Eesti Vabariigi Terviseamet
- Amtsgericht Weimar, Beschluss vom 08.04.2021, Az.: 9 F 148/21. Lk 1-178.
Saksamaa Liitvabariigi Weimari ringkonnakohtu 08.04.2021. aasta kohtuotsus, dok nr: 9 F 148/21. Selles Weimari ringkonnakohtu 08.04.2021. aasta otsuses käsitletakse kõiki teaduslikke argumente maskinõude vastu üksikasjalikult alates leheküljest 20.
Lisale 2 on lisatud Weimari ringkonnakohtu 8. aprilli 2021. aasta otsuse (viide: 9 F 148/21) osaline refereering / tõlge (viidatud leheküljed: 20-144/1-178). Käesolevas aruandes on lisatud sisukord, lühendite loetelu ja ingliskeelsete tsitaatide eestindused. Aruannetes esinevaid korduseid on toimetatud. Samuti teksti paigutust on ühtlustatud ja muudetud. Lk 1-104.
Aruandes refereeritud / tõlgitud 8. aprilli 2021. aasta Weimari ringkonnakohtu otsusega (viide: F 148/21) õigeks võetud kohtuekspertiisi aruannete kohta esitatud dokumendi koopiat saab vaadata: https://www.mwgfd.org/wp-content/uploads/2021/04/2021-04-08-Amtsgericht-Weimar-9-F-148-21-EAO-Beschluss-anonym-2021-04-08_online.pdf. Lk 1-178
