Iisraeli-meelsed inimesed on saatkondades toimunud tapmisi meeleheitlikult ära kasutanud võimalusena väita, et Palestiina-meelsed meeleavaldajad tuleb kõrvaldada ja see on lihtsalt naeruväärne. Keegi ei tohiks seda hetkekski tõsiselt kaaluda.
Caitlin Johnstone
Pärast kahe Iisraeli saatkonna töötaja tulistamist neljapäeval Washingtonis ei raisanud Benjamin Netanyahu aega, kuulutades, et „Vaba Palestiina on vaid tänapäeva versioon Heil Hitlerist“ ning kasutas seda uut võimalust, et kujutada Iisraeli kriitikuid ohtlike juudivihkajatena, kes tuleb kõigi vahenditega kõrvaldada.
Jah, muidugi, Bibi. See on õige. Vastupanu tänapäeva Hitlerile on tänapäeva versioon Heil Hitlerist.
Iisraeli-meelsed inimesed on saatkondades toimunud tapmisi meeleheitlikult ära kasutanud võimalusena väita, et Palestiina-meelsed meeleavaldajad tuleb kõrvaldada ja see on lihtsalt naeruväärne. Keegi ei tohiks seda hetkekski tõsiselt kaaluda.
„Vaba Palestiina on vaid tänapäeva versioon Heil Hitlerist“ – Benjamin Netanyahu
Miski ei suuda mind veenda, et aktiivse genotsiidi vastustamine on vale.
Ükski hulk poliitiliselt motiveeritud rünnakuid ei veena mind kunagi, et Gaza holokaustile vastu seismine on vale.
Ükski hulk karjumist „antisemitismi” üle ei pane mind kaaluma võimalust, et tsiviilelanike tahtlik näljutamine võiks tegelikult olla okei.
Pole ühtegi Iisraeli apologeeti, kes suudaks mu kommentaariumisse ilmuda ja mind natsiks nimetada, kes paneks mind uskuma, et on okei lastega täidetud hiiglasliku koonduslaagri pihta sõjaväeklassi lõhkeaineid sajatada.
Ükskõik kui murettekitav see ka poleks, pole massimeedias levinud väidet, et fraas „Vaba Palestiina” radikaliseerib inimesi vägivaldselt, mis paneks mind kunagi meelt muutma haiglate ja meditsiinipersonali tahtliku hävitamise ebamoraalsuse osas.
See ei ole arutelu. Minu seisukoht on vaieldamatu, vankumatult õige, ümberlükkamatu. Moraalsest vaatepunktist on see õige. Loogilisest vaatenurgast on see õige. Faktilisest vaatenurgast on see õige. Ja nii see alati jääbki olema.
Iga kord, kui Iisraeli toetajad leiavad ettekäände, et veidi rohkem kaastunnet võita, veedavad nad päevi öeldes: “Ahaa, näed! Seega on meie genotsiid ikkagi hea ja teil on vale sellele vastu seista!” Ja vastus on alati kohene ja ühemõtteline „ei“.
Pärast saatkonna töötajate tulistamist ujutati mu kommentaariumid üle Iisraeli toetajatega, kes mind meeleheitlikult igasuguste nimedega sõimasid, kuna väitsin, et need kaks surmajuhtumit olid vähem olulised ja uudisväärtuslikud kui käimasolev genotsiid. Aga nad ei olnud tegelikult vihased selle pärast, mida ma ütlesin, vaid selle pärast, et ma ei hoolinud karvavõrdki nende “Näete, see tähendab, et meie genotsiid on okei” PR-paraadist. Et ma ütlesin kõigile, et nad ei tohiks kaasa minna Iisraeli-meelse propagandamasina tegevusele.
Aga minul on õigus ja neil on vale. Vastupidisele pole ühtegi kehtivat argumenti. Homme võidakse Iisraeli vastu suunata palju jõhkram vägivallaakt ja mul oleks ikkagi täiesti ja vaieldamatult õigus Gazas toime pandud genotsiidseid julmusi hukka mõista. Sellised teod võivad Iisraeli tabada ükskõik millisel päeval pärast seda ja mul oleks Gazas toime pandud genotsiidsete julmuste hukkamõistmisel ikkagi täiesti ja vaieldamatult õigus.
Ja nad ei saa mulle midagi öelda, mis mind vastupidises veenaks.
Miski ei pane mind iial uskuma, et palestiinlaste süstemaatiline mõrvamine ja nende territooriumi elamiskõlbmatuks muutmine eesmärgiga neid välja ajada ja vallutada on moraalne ja mõistlik. See on alati vale ja igaüks, kes seda ütleb, on alati õigus, ükskõik mis ka ei juhtuks. Arutelu lõpp. Igavesti.
