Vägivaldne raputamine äratas Qi Hao üles 7. jaanuaril kell 9.05 Hiina Tiibeti autonoomse piirkonna Shigatse edelaosas asuvas hotellis. See oli veel vara, vahetult enne päikesetõusu ja enamik inimesi oli veel voodis.
Qi tormas instinktiivselt hoonest põgenema.
“Kõik [lahtised] esemed hotellis kukkusid ja värisemine oli uskumatult tugev. Ma olin hirmunud, kui jooksin trepist alla, värisedes külmast ja hirmust,” rääkis ta Hiina väljaandele The Epoch Times.
Temperatuur oli umbes 5 kraadi Fahrenheiti või miinus 15 kraadi Celsiuse järgi. Nagu Qi, ei olnud inimestel aega enne õue tormamist soojalt riietuda. Paljud seisid tänaval oma aluspesus ja mõned Tiibeti elanikud olid alasti, meenutas Qi.
Hiljem sai ta teada, et piirkonda oli just tabanud võimas maavärin.
Ulatuslike teekahjustuste tõttu lubati kahjustatud piirkondi läbida ainult hädaabi- ja valitsuse sõidukitel. Qi oli piirkonnas ärireisil. Kuna ta ei saanud kohe koju naasta, otsustas ta koos umbes 20 teise inimesega teha koostööd, et aidata ohvreid kõige enam kannatanud piirkondades.
Nad laadisid kaks sõidukit varudega, sealhulgas kiirnuudlid ja suundusid Chamco alevikku, mis on üks kõige rängemalt mõjutatud piirkondi. Qi kirjeldas stseeni seal sügavalt traagilisena – enamik maju oli taandatud rusudeks ja ainuüksi väljaspool kohaliku omavalitsuse kontorit nägi ta 18 surnukeha kokku kogunemas.
Maavärinast tabatud piirkonda külastasid ka vabatahtlikud teistest piirkondadest, et aidata päästetöödel. Duo Ji (pseudonüüm) on üks neist. “See ei ole tavaline maavärin. Tuhanded majad on kokku varisenud ja mõnes majapidamises on säilinud vaid üks inimene,” ütles ta The Epoch Timesi sõsarmeediale NTD.
Qi oli tunnistajaks ka veritsevate peadega ohvritele ja inimestele, kes kandsid vigastatud inimesi hoonetest välja. Ta ütles, et hävitamise ulatust kahjustatud piirkondades süvendas halva kvaliteediga eluase. Maapiirkondades ehitatakse eluasemeid sageli tellistest, millel puudub terasest tugevdus.
“Külaelanikud elavad vaesuses ja abivarud pole veel kohale jõudnud,” ütles ta 7. jaanuaril antud intervjuus, väljendades sügavat muret nende pärast, kes kannatavad külma käes ilma piisavate riiete või peavarjuta.
Ametlik hukkunute arv oli algselt 126 ja seda pole pärast seda värskendatud. 11. jaanuari seisuga viitas Hiina riigimeedia kohalikelt meditsiiniasutustelt kogutud andmete põhjal 388 vigastusele.
Epitsenter, Dingri maakond Shigatse prefektuuris Tiibeti edelaosas, asub Nepali piiri lähedal ja seiklejate põhjabaasi laagri rajal enne Mount Everestile ronimist.
Kohalike võimude sõnul mõjutas maavärin umbes 61 500 inimest. Nad ütlesid, et maavärin varistas kokku vähemalt 3,612 hoonet ja teatas, et on 8. jaanuari seisuga ümber paigutanud 46,500 inimest ja ehitanud 11. jaanuari seisuga Dingri maakonna elanikele üle 1,000 ajutise eluaseme.
Piirkonna keskmine kõrgus merepinnast on üle 4,300 meetri ehk 14,108 jalga. Öised temperatuurid on hiljuti langenud alla 14 kraadi Fahrenheiti või miinus 10 kraadi Celsiuse järgi. Loodusõnnetuse tõttu kadunuks jäänud inimeste arv ei ole teada. Arvestades piirkonna karme talvetingimusi, on lootus nende püsimajäämisele hääbumas.
Maavärin tabas ka Lhatse maakonda, mis asub epitsentrist 42 miili kaugusel.
Maakonna elanik ütles NTD-le, et tema külas on üle 100 pere ja peaaegu kõik majad on kokku varisenud.
“Me magame nüüd avatud aladel. Sellistes külmakraadides on võimatu magama jääda,” ütles elanik. “Paljud jäävad autodesse.”
Maavärina päeval sulgesid kohalikud turismiametnikud põhjabaasi laagri kiiresti kuni edasise teatamiseni.
Hiina režiim on aastakümneid toetanud oma arengute edukust – keskendudes infrastruktuurile ja turismile – Tiibeti autonoomses piirkonnas. Viimased ametlikud andmed teatasid, et piirkonna 2023. aasta sisemajanduse koguprodukt oli 240 miljardit jüaani (33 miljardit dollarit), mis on 60 000 jüaani (8,000 dollarit) elaniku kohta – 26 protsenti rohkem kui 2021. aastal.
Mõnedele hiinlastele näitasid maavärina tagajärjed pilti, mis ei olnud kooskõlas Hiina ametlike arengulugudega.
Katastroofiabi paluvate veebipostituste kommentaaride jaotises seadsid mõned veebikasutajad kahtluse alla Hiina režiimi pikaajalise väite “tiibeti arengu ulatusliku toetamise” kohta.
Üks kasutaja, kommenteerides videot Dingri maakonna maavärinast, küsis: “Tiibet on “vabastatud” üle 70 aasta – miks on majad ikka veel nii halvas seisukorras? Kuhu on kadunud Tiibeti rahastamine?” Teine kasutaja märkis: “Ma arvasin alati, et tiibetlased on rikkad, kuid see maavärin on näidanud meile Tiibeti reaalsust.”
Shigatse on üks Tiibeti pühadest linnadest ja seal asub Pancheni laama, tiibeti budismi üks silmapaistvamaid tegelasi, dalai-laama järel teisel kohal.
Indias eksiilis elav dalai-laama ütles, et oli maavärinast teada saades “sügavalt kurb”. 9. jaanuaril esitas ta koos kümnete oma munkadega ohvrite eest palveid, mis
Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Guo Jiakun kritiseeris žesti kui poliitilist manöövrit “separatistlike” kavatsustega.
