2015. aasta suve lõpul plahvatas tõeline pomm. Tallinna Sadama toonased juhid Ain Kaljurand ja Allan Kiil joosti KAPO töötajate poolt maha, pandi raudu ja sõidutati vanglasse. Süüks pandi meestele miljonite eest altkäemaksu võtmist. Nendega koos sai kahtluse altkäemaksu andmises ja vahendamises rida mõjukaid ärimehi ning ametnikke.
Kuni Kaljurand ja Kiil türmis istusid, kihas meedia erinevatest ennustustest, kuidas uurimine ja sellele järgnev protsess tirib avalikkuse ette riigifirmas valitsenud korralageduse ja kurikaelte sidemed poliitikutega, tehes avalikuks veel mitmeid tuntud nimesid, kes võivad samas kaasuses süüdistuse saada. Rahvas oli ärevil ning ootas sajandi protsessi, mis lõpuks selgelt näitaks, et Eesti on õigusriik, kus igasugustele sulitempudele järgneb vääramatu karistus. Ent võta näpust! Kohtueelse uurimise venides, jahtus ajakirjanduse ning avalikkuse huvi. Korraks süttis see taas, kui asi lõpuks kohtusse jõudis, kuid vaibus samas, sest nii kohus kui prokuratuur näitasid üles erakordset loidust ja ükskõiksust ning vääramatult jõudis iga eestlase teadvusse tõsiasi, et ega sellest sadama värgist midagi tule, sest vanasõna, et väiksed sulid võllas, suured tõllas, peab reformierakonna targal juhtimisel hingitsevas Eestis paika rohkem, kui eales varem. Sellepärast ei tulnud üllatusena ka 27. juunil välja kuulutatud Harju Maakohtu otsus, lõpetada asi kutritegude aegumise tõttu, kuna kohtuniku arvates olid nii sadamat juhtinud Kaljurand, kui tema kuriteokaaslased pelgalt eraisikud, kes poola töllidelt mõned millid välja petsid ja selline tegevus ei vääri isegi näpu viibutust.
Ka see, et kohtualused saavad sadu tuhandeid valuraha ja 1,26 miljoni eest korvatakse nende kaitsekulusid, ei morjenda kohtunikku ega prokuröre, sest raha ei tule ju nende taskust, vaid totakate maksumaksjate põhjatust kukrust. See aga, et peale niisugust kohtuotsust kaotab enamik inimesi igasuguse usu õiglusesse, pole samuti probleem nende õigusemõistjate jaoks, kes teavad õiget telefoninumbrit, millele helistades küsida: “Saan aru, et antud menetlus on komplitseeritud. Palun andke juhtnöörid, milline lõpptulemus teile sobib.”
Vsevolod Jürgenson
