Autor Antonio Graceffo kaudu The Epoch Times (rõhuasetus meie),
Kommentaar
Bideni ja Xi kõnelused ei muuda midagi Hiina Kommunistliku Partei (HKP) ambitsioonides: haarata Taiwan, destabiliseerida ülemaailmset laevandust, levitada fentanüüli ja valmistuda sõjaks 2035. aastaks.
2. aprillil arutasid president Joe Biden ja HKP juht Xi Jinping oma esimeses vestluses pärast 2023. aasta novembrit mitmeid pakilisi küsimusi. Nende hulka kuulusid Pekingi jätkuv majanduslik toetus Venemaale, Hiina sõjaline agressioon Taiwani vastu, Hiina küberrünnakud Ameerika Ühendriikide ja tema liitlaste vastu ning HKP sekkumine USA 2024. aasta valimistesse, samuti üleskutse Xi’le veenda Iraani lõpetama terroristide toetamine ja fentanüüli lähteainete eksport. Xi soovib omalt poolt, et president Biden eemaldaks USA tehnoloogiapiirangud ja kiibikeelud.
Selle dialoogi iroonia seisneb Xi absoluutses võimus Hiinas. Pelgalt telefonikõne või avaldusega võib ta koheselt peatada toetuse Venemaale; lõpetada HKP agressioon Taiwani vastu; nõuda, et Iraan lõpetaks Hamasi, Hezbollah’ ja al-Houthi mässuliste toetamise; peatada fentanüüli eksport; või takistada HKP sekkumist valimistesse. Asjaolu, et ta selliseid toiminguid ei tee, viitab sellele, et just nii Xi seda soovib. Selline poliitika püsib, sest ta usub, et see on HKP jaoks parim.
Ükski arutatud küsimustest ei olnud uus. Ameerika Ühendriigid on Hiinaga nendes küsimustes varem korduvalt suhelnud. Näiteks Taiwani arutelu ulatub enam kui poole sajandi taha. Venemaa-Ukraina sõda on nüüd kolmandat aastat ja ainus põhjus, miks Venemaa majandus ei ole kokku varisenud, on HKP jätkuv toetus. Lähis-Ida on alati olnud kriisikolle, kuid alates 7. oktoobrist 2023 on lahtiharutamine kiirenenud, kusjuures nii Hamas kui ka Hezbollah vahetavad lööke Iisraeli kaitsejõududega. Samal ajal on ülemaailmne laevandus al-Houthi mässuliste tõttu ohus. Haarates võimalusest kinni, samal ajal kui maailm on hõivatud mujal tulekahjude kustutamisega, on Somaalia piraadid tagasi tööl, kaaperdades laevu. Xi saaks selle hõlpsasti peatada, ähvardades katkestada majandusliku ja tehnoloogilise toetuse Teheranile. Kuid ta ei ole seda teinud ega tee seda ka tulevikus, hoolimata viisakatest vestlustest president Bideniga.
Xi on olnud mures USA kiibikeelu ja tehnoloogiapiirangute pärast Hiinale, mis tema sõnul “tekitavad riske” USA-Hiina suhetes. Piirangud on aga olemas mõjuval põhjusel, riikliku julgeoleku huvides. USA luureühenduse iga-aastane ohuhinnang on taas tuvastanud, et HKP on riigi nr 1 riiklik julgeolekuoht.
2024. aasta ohuhinnangus on kirjas: “Peking keskendub täielikult moderniseeritud riigikaitse ja sõjalise jõu ülesehitamisele 2035. aastaks ning PLA-le maailmatasemel sõjaväeks 2049. aastaks.”
Xi ei öelnud president Bidenile, et ta on selle eesmärgi tühistanud; selle saavutamiseks vajab ta USA tehnoloogiat ja kiipe. Seetõttu on Xi palunud Washingtonil kaotada oma tehnilised piirangud, et Rahvavabastusarmee (PLA) moderniseerimine saaks jätkuda graafikus ja olla valmis lähiaastatel Ameerika Ühendriike vastu võtma.
Kiibi ja tehnoloogia küsimus on vaid veel üks näide sellest, miks need dialoogid ei saa anda ega anna tähendusrikkaid tulemusi. Bideni Valge Maja viitab Hiinale sageli kui konkurendile, mitte vaenlasele. Samal ajal peavad kaitseministeerium (DOD) ja luureühendus Hiinat ohuks.
DODi iga-aastases Hiina Rahvavabariiki (HRV) hõlmavas sõjaliste ja julgeolekualaste arengute aruandes on öeldud: “Hiina Rahvavabariigi strateegia hõlmab tahtlikke ja otsustavaid jõupingutusi, et koguda, parandada ja rakendada riikliku võimu sisemisi ja väliseid elemente, mis asetavad Hiina Rahvavabariigi süsteemide vahelises kestvas konkurentsis “juhtpositsioonile”.”
Sellisena valmistub USA sõjavägi pidevalt sõjaks PLA-ga.
Riik, mille vastu sõditakse, on vaenlane, mitte konkurent. Kuid olenemata sellest, kas kasutatakse terminit “konkurent” või “vaenlane”, ei ole PLA moderniseerimise võimaldamine Ameerika Ühendriikide huvides. See on põhjus, miks endine president Donald Trump alustas Hiina kaubanduse ja investeeringute tariifide ja piirangute programmi ning miks president Biden on neid piiranguid jätkanud ja intensiivistanud. Samal ajal ei ole HKP huvides täita ühtegi president Bideni esitatud nõudmist.
Üks valdkond, milles Xi ja president Biden kokku leppisid, oli ülemaailmne tehisintellekti (AI) juhtimine – kontseptsioon, millel on hirmutavad tagajärjed, kuna see annab enneolematud tsensuurivolitused neile, kes neid reegleid kirjutavad ja jõustavad. ÜRO, organisatsioon, kus HKP-l on märkimisväärne mõju, soosib tehisintellekti keskset kontrolli.
ÜRO avalduses on öeldud: “Ülemaailmselt koordineeritud tehisintellekti juhtimine on ainus viis tehisintellekti rakendamiseks inimkonna heaks, käsitledes samal ajal selle riske ja ebakindlust tehisintellektiga seotud teenustena.”
Hiina välisasjade komisjoni büroo direktor Wang Yi tegi tehisintellekti kohta avalduse, milles kinnitas, et “tehisintellekt peaks alati olema inimese kontrolli all“. See tõstatab loomulikult küsimuse: kes on inimene, kes kontrollib tehisintellekti?
Ainus potentsiaalne takistus Xi ja globalistide vahel tehisintellekti juhtimise üksikasjade viimistlemisel on Hiina soov valitseda nii internetti kui ka globaalset tehisintellekti. Kõige tõenäolisem tulemus sarnaneb Maailma Terviseorganisatsiooni ja Maailma Kaubandusorganisatsiooniga, kus HKP püüab avaldada olulist mõju eeskirjade koostamisel ja seejärel rikub neid vastavalt oma äranägemisele.
Mis puutub kõigisse teistesse Washingtoni ja Pekingi vahelistesse küsimustesse, siis läbirääkimised või lahendused tunduvad kättesaamatud, kuna need kaks riiki on omavahel otseses konfliktis.
