spot_img

SÜGAVUTI: Iraani ja Pakistani kaubandusstreikide ajal hoiatavad eksperdid Lääne-Aasia kasvava destabiliseerimise eest

Ebastabiilse olukorra muudavad keeruliseks Pakistani ja Iraani usaldamatus piiril, Iisraeli-Hamasi konflikt ning Hiina investeeringud piirkonda.

Iraani raketid tabasid teisipäeval Pakistanis asuva rühmituse Jaish al-Adl terroribaase. Pakistan maksis kätte, rünnates neljapäeva varahommikul Iraani territooriumil, tekitades muret suure konfliktipõletiku pärast Lääne-Aasias.

Eksperdid on nimetanud rünnakuid Iraani geopoliitilisteks sõnumiteks, mis ähvardavad piirkondliku julgeoleku laiemat nõrgenemist Iisraeli-Hamasi konflikti keskel.

“Iraan edastab sõnumi – et kui Iisrael lööb, võivad nad teha palju piirkondlikku destabiliseerimist,” ütles New Delhis asuva rahu- ja konfliktiuuringute instituudi vanemteadur Abhijit Iyer-Mitra.

Kuid hr Iyer-Mitra nimetas seda “paanikasõnumiks” ja “mitte sidusaks” ning küsis, kellele sõnum oli suunatud. Iraan ründas esmaspäeval ka nn Iisraeli spioonibaasi USA konsulaadi lähedal Erbilis Põhja-Iraagis ning “Iraani-vastaseid terrorirühmitusi Süürias”. Sellele järgnes rünnak Pakistanis, kus meedia andmetel hukkus kaks last ja kolm sai vigastada.

“Nii et see on enamasti sõnumigambit. Ma arvan, et seda on mõnes mõttes väga lihtne teha, sest nad ei taha kasutada Hezbollah’d Iisraeli otseseks tabamiseks,” ütles hr Iyer-Mitra. “Neil on lihtne naabritele kätte maksta, teades, et nad saavad eskalatsiooniga hakkama, selle asemel, et kasutada Hezbollah’d Iisraeli ründamiseks, teades väga hästi, et Iisraeli kättemaks on juhitamatu.”

Iraani päritolu Šotimaal asuv Lähis-Ida ekspert Hamid Behrami ütles ajalehele The Epoch Times, et Iraani hiljutised rünnakud Erbili, Süüria ja Pakistani vastu on seotud iraani praeguse ohutajuga oma riiklikule julgeolekule ja seega heidutusele selles kontekstis.

“Iraan oli [Gaza sõja] viimase kolme kuu jooksul peaaegu vait. Kermani rünnak sundis Teherani tegutsema, et tasakaalustada heidutust. Kuid Jaish-al Adli operatsioonidel Iraanis ja IRGC [Islami Revolutsioonilise Kaardiväe] reageerimisel on pikk ajalugu ja neid ei saa seostada Hamasi-Iisraeli konfliktiga. Ähvardavad sündmused ja heidutus sundisid Iraani tegema kõiki kolme rünnakut korraga,” ütles Behrami.

Iraani kaguosas asuvat Kermani linna räsisid 3.jaanuaril enesetapupommitamised, tappes 100 ja vigastades 284 inimest. Teheran lubas kättemaksu rünnaku eest, mille eest võttis vastutuse Islamiriik.

Kes kelle vastu kätte maksab?

Pakistanil ja Iraanil on kümne aasta pikkune ajalugu piiridel valitseva usaldamatuse ja üksteise vastu rünnakute alustamisega. Vaatamata keerulisele piirkondlikule geopoliitikale Iisraeli-Hamasi konflikti suhtes usuvad eksperdid, et hiljutised edasi-tagasi rünnakud on Pakistani ja Iraani suhetele ainuomased.

Pakistani Balochistani provintsis vägivalda jälgiv vabakutseline ajakirjanik Kiyya Baloch rääkis Iraani rünnakut kogenud Pakistani perekonnaga. Ta kirjutas kolmapäeval X-i sõnumis, et toimus kaks Iraani rünnakut – mitte ainult üks, nagu meedia laialdaselt teatas. Tema allikate sõnul oli vigastatuid 12, sealhulgas kaks laialdaselt teatatud surmajuhtumit.

“Paljud inimesed mõtlevad, kas eilne rünnak Pakistanis on vastus eelmise kuu kohutavatele pommirünnakutele Iraanis. Ilmselt ei!” ütles hr Baloch.

“See võib olla kättemaks 11 Iraani julgeolekutöötajale, kes tapeti 14.detsembril Sistan-Baluchestani politseijaoskonna ründamises,” ütles ta. Pakistani-sisesed rünnakud on kuulunud Iraanile ja õigustanud neid, öeldes, et need on suunatud Pakistani pinnal Iraani terroristide, mitte Pakistani terroristide vastu.

Hr Baloch tuletas meelde, et Iraani sõjavägi tulistas 2013.aasta novembris oma esimese raketi sihtmärgi sisse Kolahos, kauges külas Pakistani Turbati piirkonnas. Teisipäevased sihtmärgid olid Panjguris, linnaosas, kus Iraan oli varem sarnaseid rünnakuid näinud.

Norras elav ajakirjanik tegi kindlaks, et Iraan võttis enesetapudroonide ja rakettide abil sihikule Jaish al-Adli liikmetele kuuluvad majad. Jaish al-Adl – Õigluse armee – on sunniitide sõjakas, Iraani-vastane rühmitus, kes otsib iseseisvust Iraani Ida-Sistanist ja Pakistani edelaosast Balochistani provintsidest. See ilmus esmakordselt 2012.aastal; selle liikmed on pärit etnilisest Balochi kogukonnast mõlemal pool piiri ja on pikka aega põhjustanud kahe naabri vahel kahtlusi.

Eksklusiivintervjuus ütles hr Baloch ajalehele The Epoch Times, et Iraan on pikka aega süüdistanud Pakistani Iraani-vastastele rühmitustele peavarju pakkumises ja on mitmel korral rikkunud Pakistani õhuruumi.

“Pakistan on järjekindlalt vaoshoitud. Kuid dünaamika muutus seekord, kuna Iraan osaleb praegu Palestiinas konfliktis Iisraeliga, juhtides märkimisväärset rahvusvahelist tähelepanu. Kui Iraan seekord Pakistani ründas, sai vahejuhtum lääne ajakirjanduses märkimisväärset kajastust – lisaks avaldas Pakistani armeele sisemist survet omaenda avalikkus,” ütles hr Baloch, lisades, et Pakistani kättemaksu taga olid Lääne meediakajastus ja sisemine surve.

Tähelepanu kõrvalejuhtimine

Üks ekspert hoiatab aga Iraani-Pakistani konflikti hüplemise eest, viidates suurematele majanduslikele, kultuurilistele ja strateegilistele sidemetele kahe naabri vahel. Seda silmas pidades ei näe ta ette pikaajalist kahju kahe riigi kahepoolsetele suhetele.

Iraagi, Jeemeni, Süüria, Liibüa ja Araabia Ühendemiraatide valitsuste terrorismivastase võitluse nõunik NishaKant Ojha ütles ajalehele The Epoch Times, et olukord on Pakistani ja Iraani jaoks vastastikku korrigeeriv meede ning aitab kahel naabril luua globaalset kuvandit terrorismi vastu. Samuti aitab see neil juhtida ülemaailmset tähelepanu kõrvale Iisraeli-Hamasi konfliktilt.

“Iraan ja Pakistan liikusid tugevnenud majanduskoostööga normaliseerumise suunas. Pakistani vastus Iraani rünnakule, mis hõlmas täpseid sõjalisi rünnakuid Siestan-o-Baluchistani provintsis, tundub pigem kalkuleeritud samm kui tõsine rünnak,” ütles hr Ojha.

Pakistanil ja Iraanil on üle 565 miili piiri, mis eraldab Islamabadi provintsi Balochistani Lõuna-Iraani provintsist Siestan-o-Baluchistanist. Kaks naabrit sepistasid eelmisel aastal üksteisega 5 miljardi dollari suuruse 5-aastase kaubanduskoostöö plaani.

Hr Ojha ütles, et Iraani ja Pakistani sisesuhted arenevad praegu normaalses tempos, mis viitab sellele, et hiljutine vahejuhtum ei pruugi neid strateegiliselt ega poliitiliselt oluliselt mõjutada.

Hr Baloch ütles, et Pakistan maksis kätte, tunnistades, et kättemaks võib saada rahvusvahelist toetust, eriti läänelt, terrorismivastasele võitlusele.

“Selle eesmärk oli ka taastada Pakistani armee maine, mis on saanud avalikkuselt kriitikat poliitilise sekkumise eest,” ütles hr Baloch.

Hiina investeeringud

Muide, Hiina jalajäljed mõlemal pool rahutut Pakistani-Iraani piiri on märkimisväärsed. Eksperdid ennustavad seega Hiina osalemist mõlema poole geopoliitilises olukorras.

Hiina pressiesindaja Mao Ning kutsus pärast teisipäevast rünnakut nii Iraani kui ka Pakistani üles vaoshoitusele. “Kutsume mõlemat poolt üles vältima tegevusi, mis eskaleerivad pingeid ning hoiavad ühiselt piirkonda rahumeelse ja stabiilsena,” ütles proua Mao.

Balochistan on Pakistani neljast provintsist suurim. See on hiinlaste tohutute investeeringute teema, kelle insenerid on üha enam muutunud ka mõlemal pool piiri elavate Balochi mässuliste sihtmärkideks. Teisest küljest on Siestan-o-Baluchistan Iraani suurim provints. Strateegiliselt paigutatuna jagab see rannikupiiri Omaani merega ning territoriaalset piiri Pakistani ja Afganistaniga.

Iraan sõlmis Xi Jinpingi 2016.aasta Teherani visiidi ajal Pekingiga mitu lepingut. Nende hulka kuulus tööstuslinna arendamine Siestan-o-Baluchistani sadamas. Seega ütles hr Baloch, et igasugune eskaleerumine või ebakindlus piirkonnas, kuhu Hiina on investeerinud märkimisväärse summa raha, ei ole tema kasuks.

“Hiina on juba praegu üha enam mures Pakistani julgeolekutingimuste pärast ning on väljendanud muret Pakistani pingete pärast lõunanaabri Afganistaniga. Et kaitsta oma juhtivat majandusvööndi ja maanteede algatuse projekti, Hiina-Pakistani majanduskoridori, sekkub Hiina tõenäoliselt pingete leevendamiseks,” ütles ta.

Iraan on demograafiliselt enamuses šiiidi rahvas, samas kui Pakistan on enamuses sunniitidest elanikkond. Hr Balochi sõnul on Iraani ja Pakistani vaheliste pingete mureks võimalik ülekandumine sektantlikuks või usupõhiseks sõjaks, eriti šiiitide ja sunniitide eeskujul.

“Arvestades oma strateegilisi huve ja võimalikku destabiliseerimist, töötaks Hiina aktiivselt sellise stsenaariumi vältimiseks. Piirkondliku stabiilsuse säilitamine on kooskõlas Hiina laiemate eesmärkidega ning ta püüab tagada oma piirkondlike investeeringute ja projektide turvalisuse,” ütles ta.

Hr Iyer-Mitra hoiatas siiski, et hiinlasi ajendab omakasupüüdlikkus ja igas geopoliitilises olukorras keskendutakse nende enesesäilitamisele.

“Hiinlased investeerivad palju kõigesse – rahusse ja sõjasse. Kui nende rahuaegne investeering kannab kahjumit, müüvad nad relvi kõigile ja põgenevad nende eest,” ütles ta.

Sarnased

spot_img
Leia Meid Youtubes!spot_img

Viimased

- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -spot_img
- Soovitus -