NEW DELHI – 11.detsembril kinnitas India ülemkohus India valitsuse 2019.aasta otsust, millega tühistati endise Jammu ja Kashmiri osariigi eristaatus. See samm tugevdab peaminister Narendra Modit ja on India geopoliitilistes huvides, ütlevad eksperdid.
Neli aastat tagasi jagas India endise Jammu ja Kashmiri osariigi kaheks föderaalselt valitsetavaks territooriumiks – üks, Pakistaniga piirnev Jammu-Kashmir ja teine, Ladakh, mis piirneb Hiinaga.
Raskesti ligipääsetav territoorium liideti täielikult Indiaga. Kuid sõdade ja piirivaidluste tagajärjel oli see 1962.aastaks jagatud kolmeks piirkonnaks, millest ühte haldas India, üks Pakistan ja üks Hiina.
Muide, 19.sajandil oli piirkond – siis kuningriik strateegilises liidus Suurbritanniaga – Briti, Venemaa ja Hiina impeeriumide kohtumispaik.
Seega, kui India valitsus, mida juhtis hr Modi, korraldas strateegiliselt tundliku riigi poliitiliselt ümber, võttes vastu Jammu ja Kashmiri ümberkorraldamise seaduse 2019.aastal, oli Pakistan vastu artikli 370 tühistamisele. Hiina omakorda oli vastu Ladakhi uuele föderaalsele identiteedile kui “vastuvõetamatule”, sest ta kontrollib teatud territooriumi piirkonnas, mida India väidab 1947.aasta ühinemislepingu alusel.
Indias tõi tühistamine kaasa valjema poliitilise arutelu opositsiooniparteide ja valitseva partei – Bharatiya Janata partei (BJP) – vahel. BJP oli andnud kampaanialubaduse lõpetada artikkel 370. Vahetult pärast ümberkorraldamist esitas piirkondlik erakond Jammu ja Kashmiri rahvuskonverents (JKNC) India ülemkohtule avalduse tühistamise vaidlustamiseks. JKNC taotles tippkohtult juhiseid, et tunnistada reorganiseerimine “põhiseadusevastaseks, õigustühiseks ja mittetoimivaks”.
11.detsembri kohtuotsus oli vastuolus JKNC petitsiooniga, mis pidas artiklit 370 India põhiseaduse ajutiseks sätteks. Hr Modi nimetas kohtuotsust “ajalooliseks” ja ütles, et tippkohtu otsus on “tugevdanud ühtsuse olemust” kõigi indiaanlaste seas.
“See on kõlav lootuse, progressi ja ühtsuse deklaratsioon meie õdedele ja vendadele Jammus, Kashmiris ja Ladakhis,” kirjutas hr Modi X-is, varem tuntud kui Twitter.
Londoni King’s College’i kaitseuuringute osakonna ja India instituudi rahvusvaheliste suhete professor Karm V. Pant kirjeldas kohtuotsust kui “väga suurt võitu” hr Modi jaoks, keda tema sõnul oli “alates 2019.aastast, kui see meede võeti, sageli materdatud”.
Hr Pant’i sõnul kritiseeriti hr Modit selle eest, mida kujutati kui “vähemustevastast” sammu, kuna Jammu ja Kashmiri endise osariigi demograafiline olukord oli üle 68 protsendi moslem, kogukond, mis on kogu India demograafias vähemuses.
“Riigikohtu otsusest on väga selge, et siin on silmas peetud suuremat aspekti. Seda ei võetud [jultunult] kaheparteilise lähenemisega,” ütles hr Pant telefoni teel The Epoch Timesile.
Geopoliitilised tagajärjed
Eksperdid ütlesid The Epoch Timesile, et 2019.aasta otsus Jammu ja Kashmiri ümberkorraldamise kohta oli India jaoks geostrateegiliselt oluline ning et ülemkohtu otsus on India juhtumit tugevdanud.
Washingtonis asuva Hudsoni instituudi mitteresident-stipendiaat Satoru Nagao ütles ajalehele The Epoch Times, et 2019.aastal tühistati artikkel 370 ning Jammu ja Kashmiri reorganiseerimine toimus ajal, mil USA lahkumine Afganistanist oli lõpule viidud.
“Tõepoolest, [olukord] Kashmiris on seotud olukorraga Afganistanis. Terrorismiga seotud surmajuhtumid India kontrolli all olevas Kashmiris tõusid vahetult pärast Nõukogude vägede lahkumist Afganistanist [1988–1989] ja hakkasid vähenema, kui algas USA sekkumine Afganistanis [2001],” ütles Tokyos asuv hr Nagao.
Hr Nagao ütles, et Pakistan suunab islamiäärmuslased Afganistanist Jammu ja Kashmiri osariiki ning eeldati, et kui Ameerika Ühendriigid Afganistanist tagasi tõmbuvad, suureneb terrorism piirkonnas taas.
“India vajas drastilisi meetmeid, et sellist olukorda ära hoida. Selle aja jooksul olid Ladakhi rindejoonel suurenenud ka Hiina sissetungid. Seega, et tegeleda nii Pakistani toetatud terroristide kui ka Hiinaga, pidi India jagama Jammu ja Kashmiri osariigi,” ütles hr Nagao.
Kui piirkond oli föderaalvalitsuse otsese kontrolli all, võisid India relvajõud kiiresti tugevdada oma kaitset ning säilitada avaliku korra, ütles ta.
Vahepeal võttis India parlament 6.detsembril vastu veel ühe seaduseelnõu, 2023.aasta Jammu ja Kashmiri reservatsioonide seaduseelnõu, mis pakub töö- ja hariduskvoote endise osariigi sotsiaalselt marginaliseeritud ja hariduslikult mahajäänud kogukondadele. Lisaks sätestati seaduseelnõus Pakistani kontrolli all oleva Kashmiri jaoks 24 kohta Jammu ja Kashmiri riigiassamblees.
Pakistani välisministeeriumi pressiesindaja nimetas 7.detsembri meediabriifingul uusi arveid “farsiks” ja kirjeldas piirkonda kui “rahvusvaheliselt tunnustatud vaidlusalust territooriumi”.
Hr Pant ütles, et kuigi kohtuotsus ja uus reservatsiooniseadus tugevdavad hr Modit ja tema parteid, muudavad nad Pakistani Jammu ja Kashmiriga seotud vestlustes “ebaoluliseks”.
Edasised sammud
Ülemkohus andis oma otsuses India valitsusele korralduse korraldada järgmise aasta septembriks valimised Jammus ja Kashmiris ning taastada riiklus “nii kiiresti kui võimalik”. See tähendab, et piirkond jääb kaheks haruks Jammuks, Kashmiriks ja Ladakhiks, kuid Jammust ja Kashmirist saab tõenäoliselt riik, millel on oma valitud esindajad, mitte otsene föderaalne valitsemine.
Bharat Wakhlu on Kashmiri, kellel on rohkem kui neli aastakümmet ettevõtte juhtimise kogemust Indias ja Ameerika Ühendriikides ning kes on kirjutanud mitu raamatut, sealhulgas romaani Kashmiris. Hr Wakhlu ütles ajalehele The Epoch Times, et hiljutised arengud soodustavad paremat valitsemist, piirkonna inimeste paremat kaasamist nende esindajate kaudu ja kliimat, mis meelitab ligi investeeringuid.
“Puhas poliitika tähendab iga piirkonna vajaduste teenimist. Valitud esindajad toetuvad hea valitsemistava ökosüsteemile, mille abil nad saavad hõlbustada inimeste püüdluste rahuldamist,” ütles ta, lisades, et poliitilised arengud heidutavad Pakistani ja Hiina toetatud terroristlikku ökosüsteemi üle piirkonna piiride.
Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Mao Ning ütles kohtuotsusele kriitilises vastuses: “See on India ja Pakistani vahel minevikust jäänud vaidlus ning seda tuleks nõuetekohaselt käsitleda rahumeelsete vahenditega vastavalt ÜRO põhikirjale, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele ja asjakohastele kahepoolsetele kokkulepetele.”
Vahepeal ütles Pakistan, et India kohtu otsusel pole “õiguslikku väärtust” ja kinnitas, et rahvusvaheline õigus ei tunnista seda, mida ta nimetas New Delhi 2019.aasta “ühepoolseks ja ebaseaduslikuks tegevuseks”.
Hr Wakhlu ütles, et Hiina, rahvusvahelise reeglitel põhineva korra eksinud rikkuja, peab Indiat rivaaliks. Ta ütles, et Peking on India tõusu pärast kade, seda enam, et see on demokraatia, mis võib vaidlustada kommunistliku režiimi ekspansionistliku poliitika.
“Geopoliitika ei ole täiesti puhas ega täielikult reeglitepõhine. Hiina ja Pakistan ei taha, et India tõuseks ja nad on kogu aeg püüdnud muuta Kashmiri India jaoks igaveseks, [ressursse kurnavaks] probleemiks,” ütles ta.
Ülemkohtus toimunud vaidluste ajal ütles India valitsus korduvalt, et artikkel 370 kahjustab kõigi õiguste edendamist, kriibib riigi võimet hoolitseda oma rahva vajaduste eest ja nurjab piirkonna “arengu ja progressi”. Pärast tühistamist on investeeringud piirkonnas hakanud suurenema. Valitsus ütles, et alates 2019.aasta ümberkorraldamisest on ta saanud ettepanekuid enam kui 10 miljardi dollari väärtuses 42 tööstussektoris.
“Kuni 5.augustini 2019 ei kehtinud India reeglid, sealhulgas need, mis puudutavad äri ja kaubandust, Kashmiri suhtes,” ütles hr Wakhlu, lisades, et hiljutised arengud lähevad kaugele, et panna ressursirikas maaliline piirkond maailma ärikaardile. “Ükski parema meelega investor ei tahaks investeerida kohta, kus puudub garanteeritud valitsemine ja kus terrorism püsib.”
