Sudaan süüdistas Araabia Ühendemiraate 11. septembril relvade tarnimises Sudaani rivaalitsevatele poolsõjaväelistele jõududele ja Aafrika riigi 17-kuulise kodusõja pikendamises.
Araabia Ühendemiraadid tembeldasid väited “täiesti valeks” ja “alusetuks”, enne kui süüdistasid Sudaani valitsust rahuleppe läbirääkimistest keeldumises.
Nende viimane kokkupõrge toimus ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumisel, kus 15 liiget hääletasid ühehäälselt selle poolt, et pikendada rivaalitsevate vägede lahinguvälja piirkonda Darfuris hõlmavat relvaembargot veel 12 kuuks.
Sudaanis puhkes kodusõda 2023. aasta aprilli keskel, kui pealinnas Hartumis puhkes vägivald valitsuse Sudaani relvajõudude ja mässuliste kiirreageerimisjõudude (RSF) vahel.
Sealt levis võitlus kiiresti Darfuri ja teistesse piirkondadesse, mille tulemusena oli Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel enam kui 13 miljonit tsiviilisikut sunnitud oma kodudest põgenema ja tapeti üle 20 000 inimese.
Sudaani suursaadik ÜRO-s Al-Harith Mohamed süüdistas AÜE-d RSF-i varustamises raskerelvade, rakettide ja laskemoonaga – ning “sellest sõjast kasu saamises kulla ebaseadusliku ekspluateerimise kaudu”.
Ta viitas tõendina hiljutisele relvasaadetisele läbi Tšaadi RSF-ile, väites, et Tšaadi Adre piiriületust Sudaani läänepiiril, mis hiljuti taasavati humanitaarabi lubamiseks, “kuritarvitati”, et tarnida relvi RSF-ile.
Mohamed väitis ka, et Euroopa väärismetallikangide turg on kinnitanud, et Araabia Ühendemiraadid saavad Sudaani kullast kasu.
Sudaani saadik kutsus üles vaatama uuesti läbi Araabia Ühendemiraatidesse suunduva relvaekspordi poliitika ning kehtestama sihipärased sanktsioonid RSF-i ja selle rahvusvaheliste toetajate vastu.
Emiraatide suursaadik Mohamed Abushahab kirjeldas Hartumi väiteid kui “küünilist katset juhtida tähelepanu kõrvale Sudaani relvajõudude ebaõnnestumistelt”.
Abushahab süüdistas SAF -i “nullpoliitilise julguse” näitamises, nälja relvastamises ja keeldus kuulamast üleskutseid sõja lõpetamiseks läbirääkimiste teel.
“Selle konflikti lõpetamiseks peab SAF astuma olulise sammu rahukõnelustel osalemiseks ja koguma poliitilist julgust oma vaenlasega läbirääkimiste pidamiseks,” ütles Abushahab.
Sudaani sõjavägi boikoteeris eelmisel kuul Genfis toimunud läbirääkimisi, hoolimata rahvusvahelistest palvetest selles osaleda. RSF seevastu saatis delegatsiooni.
Juulis ütlesid eksperdid, et nälg Darfuri ümberasustatud inimeste laagris on muutunud näljahädaks.
Näljahäda läbivaatamise komitee hoiatas, et umbes 25,6 miljonit inimest – enam kui pool Sudaani elanikkonnast – seisab silmitsi terava näljaga.
USA suursaadiku asetäitja Robert Wood ütles nõukogule, et Darfuri inimesed “elavad ohus, meeleheites ja meeleheites” ning et relvaembargo pikendamine piirkonnas “saadab neile olulise signaali, et rahvusvaheline üldsus keskendub jätkuvalt nende raskele olukorrale ning on pühendunud rahu ja julgeoleku edendamisele Sudaanis ja piirkonnas”.
Mõned riigid avaldasid survet relvaembargo laiendamiseks kogu Sudaanis, kuid see ei õnnestunud.
Human Rights Watchi esindaja Jean-Baptiste Gallopin nimetas nõukogu suutmatust sanktsioone pikendada “käestlastud võimaluseks”, mis tuleks võimalikult kiiresti parandada, “et piirata relvavoogu ja ohjeldada riigis toime pandud laialt levinud julmusi”.
Julgeolekunõukogu kohtumine järgnes ÜRO toetatud inimõiguste uurijate esimese raporti avaldamisele eelmisel reedel.
Uurijad kutsusid üles laiendama ka relvaembargot ning looma “sõltumatut ja erapooletut jõudu”, et kaitsta tsiviilisikuid sõjas.
Inimõiguste nõukogu loodud teabekogumisrühm süüdistas mõlemat poolt sõjakuritegude, sealhulgas mõrvade, sandistamise ja piinamise toimepanemises ning hoiatas, et neid relvastavad ja rahastavad välisriikide valitsused võivad olla kaasosalised.
Samuti süüdistas ta RSF-i ja selle liitlasi inimsusevastastes kuritegudes, sealhulgas vägistamises, seksuaalorjuses ja tagakiusamises etnilistel või soolistel põhjustel.
