Esindajatekoja spiiker Mike Johnson (R-La.) kaitses 5.novembril senati ja Valge Maja kriitika keskel 14 miljardi dollari suurust Iisraeli abipaketti, mille esindajatekoda eelmisel nädalal heaks kiitis.
Hr Johnsoni ettepanek eraldaks Iisraelile umbes 14 miljardit dollarit abi, mille eest tasutakse IRS-i rahastamise võrdse kärpimisega – korvamine, mis on ebapopulaarne, eriti demokraatide seas.
Eelmisel nädalal, peamiselt parteilisel hääletusel, kus mõlemal poolel oli käputäis ülejooksikuid, nõustus täiskogu häältega 226–196 hr Johnsoni ettepaneku heaks kiitma. Kaks vabariiklast – Rep. Marjorie Taylor Greene (R-Ga.) ja Thomas Massie (R-Ky.), kes on vastu igasuguse välisabi saatmisele – hääletasid seaduseelnõu vastu. Teisel pool vahekäiku murdsid 12 demokraati, et paketti toetada.
Pakett seisab senatis silmitsi palju karmimate koefitsientidega.
President Joe Biden on lubanud, et paneb veto igale kongressi poolt vastu võetud paketile, mis ei paku ka Ukrainale rahastust.
Eelmisel nädalal kordas riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby seda seisukohta.
“President paneks veto ainult Iisraeli seaduseelnõule. Ma arvan, et oleme selle päris selgeks teinud.”
Nende takistuste keskel kaitses hr Johnson oma seadusandlikku ettepanekut 5.novembri intervjuus saatele “Fox News Sunday”.
“Nii et kui aeg on oluline, kiireloomuline siin, siis miks raisata aega meetmele, millel on peaaegu null võimalust Iisraeli rahvast tegelikult aidata?”
Hr Johnson vastas: “On tõesti üllatav kuulda senaator Schumerit ütlemas, et see pole tõsine ettepanek. See on täpselt see, mida taotleti: 14,5 miljardit dollarit.”
Ta väitis, et senati tõeline vastuseis paketile on see, et parlament üritab kompenseerida uusi kulutusi kärbetega mujal.
“Mis neile ei meeldi, on see, et parlamendis püüame olla head maksumaksjate ressursside haldajad,” ütles hr Johnson. “Me kompenseerime need kulutused, selle asemel, et trükkida uusi dollareid ja või laenata neid teiselt riigilt. … Me tahame selle eest maksta. Milline kontseptsioon!
“Me püüame muuta seda, kuidas Washington töötab.”
Pr Bream käsitles ka kongressi eelarvebüroo väiteid, et ettepanek suurendaks puudujääki.
“Ainult Washingtonis saate kärpida rahastamist, et maksta uue kulumeetme eest, ja nad ütlevad, et see on puudujäägi jaoks kohutav,” ütles hr Johnson.
Ukraina abi
Valge Maja on nõudnud, et kongress seoks Iisraeli ja Ukraina abi, mis on samm, millele esindajatekoja vabariiklased on vankumatult vastu.
Pärast haamri võtmist on hr Johnson – kes liikmena hääletas peaaegu kõigi Ukraina abipakettide vastu – selgelt öelnud, et ta on absoluutselt vastu kahekordse abipaketi põrandale panemisele, hoolimata president Bideni ähvardusest panna veto mis tahes eraldiseisvale abipaketile.
Selle asemel kavatseb hr Johnson tutvustada Iisraeli ja Ukraina abi eraldi.
Vabariiklased, sealhulgas hr Johnson, on pakkunud välja kompromissleppe, mis tooks kaasa Ukraina suurema rahastamise vastutasuks sätete ja rahastamise eest, mis tugevdavad julgeolekut USA-Mehhiko piiril.
Kuid see plaan on ka tagasi lükatud, eriti demokraatide seas, kes süüdistavad vabariiklasi Ukraina sobimatus kasutamises USA piiriseaduse muudatuste sundimiseks, mis tõenäoliselt tavapärase korra korral ebaõnnestuksid.
Kuid hr Johnson kaitses ka seda ettepanekut.
“See on päevakorra edendamine ja esimene prioriteet on Ameerika rahvas,” ütles ta. “Meie lõunapiiri kindlustamine on Ameerika rahva jaoks oluline prioriteet. Nii et [kriitikud] ei kuula oma valijaid, [ja] ma arvan, et see on toon-kurt vastus.
“Kui ühendada Ukraina ja piir, on see inimeste jaoks mõistlik, sest nad ütlevad, et kui me kaitseme Ukraina piiri … kõigepealt peame hoolitsema oma piiri eest. Ja seda me ütlemegi, et [need on] vajalikud poliitikamuudatused.”
Hr Johnson väitis ka, et mõlema partei liikmete seas on “kasvav konsensus” piirijulgeoleku parandamise vajaduse osas.
“Me peame muutma seda, mis toimub. Pärast Joe Bideni ametisse astumist on üle 6.3 miljoni ebaseadusliku piiriületuse – see on rohkem kui minu osariigi elanikkond. Me ei saa seda jätkata ja kõik teavad seda. Fentanüül, mis on tulnud üle piiri, inimkaubandus, kartellid, mis teenivad miljardeid dollareid meie seljas – me peatame selle.”
Kongress naaseb sel nädalal Kapitooliumi mäele, kus mõlema abipaketi saatus on endiselt väga õhus.
Vahepeal on valitsuse sulgemine võimalik pärast 17.novembrit, kui seadusandjad ei võta vastu assigneeringute arveid ega teist peatamismeedet.
