Riigihalduse minister Riina Solman allkirjastas määruse, mille alusel saavad kohalikud omavalitsused taotleda toetust soetamaks ja renoveerimiseks sotsiaalkortereid, mida saab pakkuda esmalt Urkaina sõjapõgenikele. Hiljem saavad omavalitsused pakkuda neid elamispindu teistele abivajajatele.

“Inimesed, kes on otsustanud sõja koleduste eest pääsemiseks jääda ajutiselt Eestisse elama, vajavad selleks hädasti elamisväärseid tingimusi. Täna ei pruugi sobivaid elamispindu enam palju järel olla,” selgitas minister Solman. „See ei tähenda, et Eestis tervikuna oleksid elamispinnad otsa saanud, vaid pigem seda, et olemasolevaid ruume oleks vaja omavalitsustel kas remontida või hankida neid juurde eraomanike käest. See võib tähendada nii eraomanikelt korterite ostmist kui üürimist. Omavalitsustele on teatud arv üürikorterite olemasolu väga tähtis hädavajaduste katmiseks, samuti kohaliku tööturu ja -hõivega seotud küsimuste lahendamiseks. Kui Ukraina sõjapõgenikud on lahkunud, on võimalik omavalitsusel riigi toel korda tehtud kortereid üürile anda näiteks õpetajatele ja arstidele, mis on üheks argumendiks tööle asumisel maapiirkondades.“

Kohaliku omavalitsuse üksused saavad toetust küsida nii eluruumide soetamiseks kui olemasolevate ruumide korrastamiseks või eraomanikult rendile võtmiseks. Ka eraomandis olevate rendipindade korrastamiseks saab väiksemas mahus toetust küsida. Omavalitsus otsustab, kas ja kuidas ta eraomandis kortereid kaasab Ukraina sõjapõgenikele pakkumiseks.

„Usaldame oma kohalike omavalitsusi, nemad teavad kõige paremini, millised eluruumid nende piirkonnas saadaval on, kus on mõistlik rentida, kus osta – oluline on need pinnad kiiresti korda teha,“ lisas Solman.

Toetusmeetme eelarve on kokku viis miljonit eurot. Taotletava toetuse maksimaalne suurus on kuni 400 eurot suletud netopinna ruutmeetri kohta ja toetuse taotlemisel omaosalust ei nõuta. Seda saab kasutada kulude katmiseks, mis on tehtud kuni 2023. aasta 31. detsembrini.

Toetusega korda tehtud korter tuleb esmalt anda Ukraina sõjapõgenikule kasutamiseks. Pärast 12 kuu möödumist, võib sinna paigutada mistahes isiku.

Eraomanikult eluruumi üürimisel peab üüri suurus vastama piirkondlikule turuhinnale ja see ei või olla suurem kui 12 eurot kuus ruutmeetri kohta. Piirang on seatud ka eraomanikule eluruumi remonttööde toetusele, mis võib olla kuni 144 eurot ruutmeetri kohta.

„Loodame, et eraomanikke motiveerib oma pindasid põgenikele rentima näiteks üüriettemakse või remonditoetus, mis annab vajalikud käibevahendid korteri kordategemiseks,“ ütles riigihalduse minister.

Toetusrahaga võib muu hulgas veel katta kulusid lammutustöödele, sealhulgas ehitusprügi koristusele, ehitustöödele ja kommunikatsioonide paigaldamisele, eluruumi korrashoiutöödele, hädavajaliku sisustuse ja mööbli soetamisele.

Omavalitsused saavad korterite leidmise ja kordategemisega alustada kohe ja korterid peavad sõjapõgenike kasutusse andmiseks olema valmis hiljemalt 31.10.2023. a.