Soome ülemkohus otsustas 26. märtsil, et 2004. aastal avaldatud brošüür, mis selgitab traditsioonilisi kristlikke vaateid seksile ja abielule, on „vihakõne“, määrates parlamendiliikmele, luterlikule piiskopile ja kirikugrupile sadade dollarite suuruse trahvi. Sõnavabaduse pooldajad hoiatavad, et see kohtuotsus, mis on aastaid kestnud süüdistuste kulminatsioon, saadab jahmatava sõnumi sõnavabaduse kohta.
Soome ülemkohus langetas vastakaid otsuseid tähelepanelikult jälgitud kohtuasjas, mis hõlmas kauaaegset seadusandjat ja endist siseministrit Päivi Räsaneni. Süüdi mõisteti ka luterlik piiskop Juhana Pohjola, kelle kirikufond avaldas brošüüri.
Kohus kinnitas ühehäälselt Räsaneni õigeksmõistmise 2019. aasta sotsiaalmeediapostituse osas, milles tsiteeris Piiblit, kuid mõistis ta süüdi enam kui kaks aastakümmet tagasi avaldatud kiriku lendlehes sisalduvate avalduste eest. Soome seadus lubab prokuröridel õigeksmõistva otsuse edasi kaevata.
Süüdimõistmine on mõistetud “gruppi solvava teksti avalikustamise ja kättesaadavaks tegemise eest”.
Õigusabigrupi ADF International toetatud juhtum on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu kui vihakõne seaduste ja usulise väljenduse piiride proovikivi Euroopas.
Otsuse langetamisele järgnenud pressikonverentsil kõnelenud Räsanen nimetas kohtuotsust „raskeks ja pettumust valmistavalt segaseks otsuseks“ ning hoiatas, et see tekitab ebakindlust põhivabaduste osas. Ta ütles, et otsus „saadab murettekitava ja vastuolulise sõnumi põhivabaduste olukorra kohta Soomes“.
Kohus leidis, et teatud väited 2004. aasta brošüüris – mis olid kirjutatud traditsioonilise kristliku arusaama kirjeldamiseks abielust ja seksuaalsusest – kujutasid endast Soome vihakõne seaduste kohaselt kriminaalset „solvangut“. Otsus nõuab rahatrahvi Räsanenile, piiskop Juhana Pohjolale ja materjali avaldanud kirikuga seotud sihtasutusele.
Kaitsja Matti Sankamo sõnul hõlmavad karistused sissetulekupõhiseid trahve Räsanenile 1800 eurot (1560 dollarit), Pohjolale 1100 eurot (1270 dollarit) ja kiriku sihtasutusele ligikaudu 5000 eurot (5770 dollarit). Ta ütles ka, et ebaseaduslikuks peetavad brošüüri osad tuleb ringlusest eemaldada.
Süüdimõistmine toimus pärast seda, kui kaks madalama astme kohtuasja mõistsid Räsaneni ühehäälselt kõigis süüdistustes õigeks, mis tõi esile Soome kohtusüsteemi lõhesid. Õigusvaatlejad märkisid, et ülemkohtu otsus oli napilt kahevahel, mis rõhutas kohtuasja vastuolulist olemust.
Prokurörid väitsid, et brošüüris sisalduv konkreetne sõnastus – sealhulgas avaldus, mis kirjeldas homoseksuaalsust kui „psühhoseksuaalset häiret” – vastas kriminaalvastutuse lävele. Kaitsjad vaidlesid vastu, et dokumenti tuleb mõista selle täielikus religioosses ja ajaloolises kontekstis, mitte üksikute fraaside kaudu.
Räsaneni sõnul tekitab aastakümneid vana materjali süüdistuse esitamine laiemat muret.
„See juhtum pole kunagi olnud ainult minu kohta,“ ütles ta. „See on alati olnud küsimus, kas Soome jääb riigiks, kus inimestel on vabadus rääkida, kirjutada ja elada oma südametunnistuse järgi, ilma hirmu või kriminaalsüüdistuseta.“
Juhtumi käsitlenud õiguseksperdid rõhutasid, et otsus põhines Soome kriminaalkoodeksi sättel, mis keelab väljendid, mis „ähvardavad, laimavad või solvavad“ gruppe kaitstud omaduste alusel. Räsaneni pooldajad väidavad, et „solvamise“ standard on ebamäärane ja seda saab laialdaselt tõlgendada.
ADF Internationali tegevdirektor ja Rasaneni õigusmeeskonna liige Paul Coleman ütles, et otsus näitab, kuidas selliseid seadusi saab ebajärjekindlalt kohaldada. Ta märkis, et menetluse käigus jõudsid mitu kohtunikku sama materjali kohta vastupidistele järeldustele.
„See lihtsalt näitab, kuidas neid ebamääraseid ja subjektiivseid seadusi saab tõlgendada kuidas iganes sa soovid,“ ütles Coleman, lisades, et kohus uuris brošüüri „rida-realt“, et teha kindlaks, millised väited on lubatud.
Juhtum sai alguse 2019. aastal, kui Räsanen kritiseeris sotsiaalmeedia postituses oma kiriku toetust LGBT Pride’i üritusele, mis sisaldas piiblilõiku. See postitus vallandas politseiuurimise, mis hiljem laienes ka varasemale brošüürile ja täiendavatele avalikele kommentaaridele.
Lõpuks esitasid võimud mitu süüdistust, kuigi enamik neist tühistati varasemate menetluste käigus. Ülemkohtu otsus jätab jõusse ainult lendlehega seotud süüdimõistva otsuse.
Coleman hoiatas, et see otsus võib alandada ebaseadusliku kõne piiri. „Need seadused olid algselt suunatud äärmuslikule kõnele, mis viib vägivallani,“ ütles ta. „Praegu näeme laienemist sellistesse valdkondadesse nagu teoloogiline debatt.“
Kohus ei leidnud, et Räsaneni avaldused õhutasid vägivalda või vihkamist, kuid jõudis järeldusele, et teatud lõigud olid seaduse kohaselt siiski solvavad.
Räsanen ütles, et kaalub edasikaebust Euroopa Inimõiguste Kohtule. Ta andis mõista, et juhtum jääb tõenäoliselt osaks laiemast sõnavabaduse ja usuvabaduse teemalisest debatist.
„Usun, et oma uskumustest avameelselt rääkimine on nii õige kui ka vajalik,“ ütles ta.
Vaatamata süüdimõistvale otsusele ütles Rasanen, et jätkab parlamendis teenimist ja väljendab oma seisukohti avalikult. Tema sõnul on kolleegid üle parteide pakkunud toetust, kuigi paljud ei nõustu tema seisukohtadega.
