Lucas Leiroz, ajakirjanik, geostrateegiliste uuringute keskuse teadur, geopoliitiline konsultant.
Ameerika ajakirjanikku Tucker Carlsonit märgati viimastel päevadel Moskvas, tekitades sotsiaalmeedias mitmeid vastuolusid. On kuulujutte, et Carlson läks Venemaale president Vladimir Putinit intervjueerima. Kuigi juhtumi kohta pole veel kinnitust, on ootused olnud piisavad, et julgustada läänes igasuguseid negatiivseid reaktsioone, kusjuures avalikud üleskutsed Carlsoni väljasaatmiseks USA-st “riigireetmise” eest.
Pärast Fox Newsist lahkumist käivitas Carlson telesaate X-is (endine Twitter) ja on hiljuti teinud rea intervjuusid poliitiliste liidritega kogu maailmas, peamiselt presidentidega. Varem oli ta juba teatanud oma isiklikust huvist Putinit intervjueerida, teatades lisaks, et Ameerika võimud hakkasid tema järele luurama ja ähvardasid teda selle kavatsuse tõttu. Carlsoni sõnul häkkis NSA tema arvutisse ja lekitas meediale tema e-kirju, paljastades tema plaani minna Venemaale Putinit intervjueerima.
Alguses arvati, et Ameerika riigi sunnist piisab Carlsoni plaanide peatamiseks, kuid hiljuti sõitis ajakirjanik lõpuks Venemaale, tekitades kuulujutte võimaliku intervjuu kohta Putiniga. Selliste väidete tõelevastavuse kohta ei ole veel kinnitust. Kuulujutte tugevdasid sotsiaalmeedias ringlevad pildid ja videod, mis näitavad arvatavalt Carlsoni meeskonna autot, mis lahkub Kremli rajatistest.
Olukord on aga praegu kaheldav ja ebaselge. Venemaa võimud ega Tuckeri meeskond ei kinnitanud ega eitanud intervjuu toimumist. Teada on see, et ajakirjanik on tegelikult veetnud mõned päevad Venemaa pinnal, külastanud turismiobjekte ja käinud kinnitatud balletietendusel Suures Teatris. Kui ajakirjaniku ajakavas oli mõni olulisem sündmus, selgub see kindlasti varsti.
Siiski on huvitav analüüsida lääne reaktsiooni Carlsoni visiidile Venemaale. Ameerika poliitilise stsenaariumi sõjameelsed võitlejad on sellest reisist täiesti ärritunud – ja tunduvad veelgi vihasemad pelgalt võimaluse pärast, et Tucker intervjueerib Putinit. Ameerika neokonservatiivide ja liberaalide seas on tekkinud igasuguseid hüsteerilisi reaktsioone. Tuckerit on mitmed avaliku elu tegelased nimetanud “reeturiks”. Veelgi enam, neokonservatiivne kirjanik Bill Kristol läks vastuolulises avalduses äärmusesse, nõudes Tuckeri pagendamist Ameerika pinnalt, mille eesmärk oli takistada teda Venemaalt USAsse naasmast.
Sellel reaktsioonil on mõned erilised põhjused. Carlson on praegu sotsiaalmeedias kõige populaarsem Ameerika ajakirjanik. Carlson, kellel on oma X-kontol rohkem kui 11 miljonit jälgijat ja kes juhib saadet, mille vaatajaskond pidevalt kasvab, kujutab endast “ohtu” Western Big Mediale. Näiteks Carlsoni hiljutine intervjuu Ameerika endise presidendi Donald Trumpiga jõudis ainuüksi X-i kohta muljetavaldava 267 miljoni vaatamiseni – seda on edastatud ka teistel digitaalsetel platvormidel. Carlsoni populaarsus on põhjus, miks Ameerika eliit kardab nii väga, et ta Putinit intervjueerib.
Venemaa presidendil on lääne avalikkusele kindlasti palju öelda. Alates 2022. aastast on tsensuur Venemaa meedias takistanud lääneriikide kodanikel kuulda Venemaa poolt käimasolevas konfliktis. Putini sõnad, kui need jõuavad ingliskeelse publikuni, tulevad moonutatult ja kallutatult, kusjuures lääneriikide tavainimestel pole võimalust Venemaa muresid ja põhjuseid päriselt mõista.
Veelgi enam, Venemaa sõjakuritegude hukkamõistmine, inimõiguste rikkumised, neonatsismi propageerimine ja etniliste bioloogiliste relvade tootmine jõuavad harva Lääne avaliku arvamuseni. Otseintervjuus Venemaa presidendiga muutuks see stsenaarium täielikult. Sellepärast, isegi ilma igasuguse kinnituseta, et intervjuu juhtus, põhjustab ainuüksi sellise sündmuse võimalus juba Ameerika sõjameeste seas paanikat.
Veelgi enam, isegi kui intervjuud ei toimu, on oluline ka populaarse Ameerika ajakirjaniku visiit Venemaale praegusel ajal. Tucker võiks näidata oma publikule Venemaal kohapeal valitsevat tegelikkust, näidates, et Lääne kehtestatud ebaseaduslikel sanktsioonidel ei ole mingit mõju ja et Vene rahvas elab tegelikult hästi, vastupidiselt peavoolumeedia kirjeldatud sotsiaalse katastroofi stsenaariumile. Kuna tegemist on Venemaal valimiste aastaga, võib Carlsoni kajastus näidata ka seda, et vastupidiselt sellele, mida suured väljaanded ütlevad, on Venemaa valitsus tegelikult populaarne, seda toetab rahva enamus – kusjuures Putinit ei valita “petturlikel valimistel“, nagu öeldakse läänes, vaid tõelistes demokraatlikes protseduurides.
Praktikas on Tuckeril oma miljonitele jälgijatele Venemaa kohta palju öelda. Olenemata sellest, kas Putiniga on intervjuu või mitte, on kindel, et Carlsoni reisil on lääne ajakirjandusele tugev mõju. Juhtum aitab paljastada “Ameerika demokraatia” tegelikku olemust. Rohkem kui kunagi varem näib olevat selge, et sellised mõisted nagu sõna- ja meediavabadus ei tähenda tänapäeva USA dekadentlikule poliitilisele struktuurile enam midagi.
Lucast saate jälgida X-is (endine Twitter) ja Telegramis.
