SÕDA VÕI RAHU?

SÕJAAJA HULLUSEST JA SEGADUSEST EI PÄÄSE TERVE NAHAGA MITTE KEEGI!
Seda tõde aga paljud tugitoolisõdalased ilmselt endale ei teadusta. Nad ei mõtle sellele, ei lähene saabuvatele sündmustele realistlikult ja läbimõtestatult.
Elame ajastul, kus kõrgem seltskond alles lõbutseb selles materjalistlikus röövkapitalistlikus maailmas, kelle jumalaks on raha ja kapital. Ukraina ja Venemaa vahelise sõja näitel näeme me ülirikaste oligarhhide süüdatud sõjaleeki, kus hukkuvad ja sandistuvad sajad tuhanded täiesti süütud inimesed.
“Ja nemad käivad endiselt luksuslikel pidudel, kus “aadlipreilid” uhkeldavad oma uusimate tualettidega ja perepojad püüavad avaldada muljet omavahelise võidujoomise ja uusimate leludega.”
Need kes veel viimast sõda mäletasid on tänaseks läinud, enam pole neid, kes suudaksid hoiatada sõjakoleduste eest ja seisaks viimse vallina mõtlematute tegude vastu.
Nüüd kui sõtta läheb ka teie poeg, kena noor mees, elu alles ees, lööb kell teie peas äkitselt täistundi. Kas nüüd jõudis reaalsus pärale? Alles nüüd kui te olete jäänud lootusetult hiljaks, hakklihamasin, mis on juba täistuurid üles võtnud ja nõutamas üha uusi ohvriande! Kõikjal valitseb surm, nälg ja absoluutne ahastus. Te ei tea seda tunnet! Veel ei tea!
Seega rahu soovimine on üks sügavatest inimlikest väärtustest! Kui paljudel riigijuhtidel on täna alles jäänud empaatiatunne, mis paneb rahva kestma läbi aegade, nagu seisab kirjas meie Põhiseaduses?
Tsiteerides Piiblit:
Ja ennäe, üks Jeesuse kaaslastest sirutas käe ja tõmbas tupest oma mõõga ja lõi ülempreestri sulast ning raius ta kõrva ära.
52 Siis ütles Jeesus talle: „Pista oma mõõk tuppe tagasi, sest KÕIK, kes mõõga tõmbavad, mõõga läbi hukkuvad!
Sellest järeldame:
“Sest Jumala sõna on elav ja tõhus ja vahedam kui ükski kaheterane mõõk ning tungib läbi, kuni ta eraldab hinge ja vaimu, liigesed ja üdi, ning on südame meelsuse ja kaalutluste hindaja. ” (Hb 4:12)
Seega võtkem mõttepaus!

Edmond Penu